Monday, January 23, 2006

LAUR: Kollaste kaartide lõpp toob lõpu ka lapsesoodustusele?

Jarno Laur
Riigikogu liige
Sotsiaaldemokraat


Ühe etapi Eesti omariikluse arengus – laia omanikeringi tekkimise kaasa toonud omandireformi – lõppu tähistab valitsuse poolt riigikogule üle antud eelnõu erastamisväärtpaberite ehk rahvakeeli kollaste kaartide väljaandmise ja kasutamise lõpetamiseks. Näib, et ühe loogilise sammu astumisel, milleks on EVPde kasutuse lõpetamine ja järelejäänud tehingutes üleminek “tavalisele” rahale, soovitakse pesuveega välja visata ka laps. Nimelt on valitsus kavandanud sama seaduseelnõuga lõpetada ka lastega seotud 25 tuhande krooni suuruse hinnasoodustuse andmise maa väljaostmisel. Valitsusliit põhjendab eelnõu seletuskirjas, et hetkel on kõige mugavam soodustust lõpetada, nii ei peaks hakkama tulevikus rahas seda soodustust peredele kompenseerima. Ja veel – et tegu olla oma aja ära elanud sotsiaaltoetuse vormiga. Tule taevas appi! Kas võimulolevad reformi- ja keskerakondlased ning rahvaliitlased pole siiani aru saanud soodustuse mõttest?

Valitsuse soov arusaamatu
Eelnõu kohaselt lõpeb EVPde väljaandmine 2005. aasta lõpuga ja kogu erastamisväärtpaberite kasutamine 2006. aasta lõpus. Olgu Eesti inimeste hinnangud omandi- ja maareformile erinevad, on see protsess paratamatult lõpusirgel, sest maad on jäänud tagastada umbes 3 ning kompenseerida 0,5 protsenti, ehitiste puhul on vastav protsent 0,7. Hetkel kehtiva seaduse kohaselt on võimalik maa erastamisel müügihinda vähendada või väljaostuvõlga kustutada maaomaniku või erastaja iga lapse kohta 25 000 krooni ulatuses. Arvesse lähevad pärast 1996. aasta 7. juunit sündinud või sündivad lapsed. Seda sõltumata ostu-müügilepingu sõlmimise ajast. Neil, kellel müügihind täielikult tasutud või väljaostu jääk väiksem 25 000 kroonist, on õigus nõuda enammakstud summa tagasi.
Lapsesoodustuse aktuaalsus ei kao aga 2006. aasta jooksul ega ka mitte lähemate aastate jooksul, sest erastatud maa eest järelmaksu tasumine jätkub veel aastakümneid ning soodustused on seaduses tehtud selliselt, et arvestavad ka tulevikus sündivaid lapsi. Ainus loogiline hetk, mil vajadus taolise soodustuse järele kukub ära, on see, mil maa erastanud pered lapsesaamise east “välja kasvavad”. Õnneks on uute maaomanike hulgas päris palju noori peresid – seni on lapsesünni soodustust kasutanud üle kuue tuhande inimese, igal aastal taotleb umbes 300 inimest seda soodustust. Pole mingit põhjust arvata, et ka tulevikus oleks soodustuse taotlejaid oluliselt vähem. Pigem võib soodus riigi poliitika ja perede paranenud majandusolukord tuua kaasa laste arvu kasvu, seda kindlasti ka maad riigilt soetanud peredes. Aga seda me ju soovimegi! Jääb arusaamatuks miks soovib valitsus oma algatatud eelnõuga lapsesoodustuse andmisest loobuda?

Lapsesoodustus jäägu alles
Sotsiaaldemokraadid leiavad, et ei ole õige riigi välja antud vekslit valemängija kombel kehtetuks tunnistada. Teeme seetõttu riigikogus ettepaneku jätkata lapsesoodustusi maa erastamisel tähtajatult ning mitte siduda seda erastamise väärtpaberite kehtivusajaga. Lapsesoodustus maa erastamise puhul on aktuaalne ka tänasel päeval. Maa erastanud inimeste hulgas on tõesti nii edukaid ärimehi kui väiketalunikke ja see pole oluline, kas antud 25 000 krooni soodustust on saajale suur või väike summa. See ei ole sotsiaalabi vähemkindlustatutele või kingitus rikastele maaerastajatele, vaid riigi poolne tunnustus peredele, kus kasvamas meie järeltulev põlv. Märk sellest, et riik soovib maaomanikena näha elujõulist peret, kes oma maa ka lastele pärandab. Mida kauem on selle soodustuse taotlejaid seda õnnelikumad peaksime olema, sest see on märk Eesti elujõust. Kohatu on majandusedu aastail rääkida kokkuhoiust lapsesoodustuse arvel ja seejuures rääkida pisarsilmi iibeprobleemidest. Mitte emapalk või lapsetoetus ei julgusta Eesti peresid lapsi sünnitama, vaid ennekõike üldine suhtumine – ka riigi suhtumine – lastega peredesse. Seega on ka lapsesoodustus maa erastamisel märk riigi hoolivast suhtumisest oluline nii täna kui homme kui aastakümnegi pärast ning peab taoliselt ka edasi kestma pärast “kollaste kaartide” ajastut.