LÄNTS: Põhiseadus prügikastis
Randel Länts
SDE peasekretär
(artikkel ilmus 22.08.2006 Sakalas)
KAKS AASTAT tagasi oli mul au koordineerida Euroopa Parlamendi valimistel Toomas Hendrik Ilvese kampaaniat. Selge on see, et kampaanias oleme kõik konkurendid ja aeg-ajalt kipuvad vahendid muutuma ebaeetiliseks.
Sotsiaaldemokraatlik Erakond võttis juba tol korral seisukoha, et meie pori loopimisega kaasa ei lähe, ning oleme sellist joont ikka ja alati hoidnud. Mõnele erakonnale on vastaste poriga ülekallamine paraku käitumisnorm ja siis me imestame: näe, kodanik on poliitikast võõrdunud.
Saades küll aru, et Rahvaliidule on president Arnold Rüütli tagasivalimine elu ja surma küsimus, on minu meelest rahvaliitlaste ja nende partneri Keskerakonna käitumine ületanud igasugused piirid.
EESTI KODANIKUD kiitsid rahvahääletusel heaks põhiseaduse, mis seab Riigikogule ülesande valida vabariigile juht ehk president. Just austusest oma kodanike ja põhiseaduse vastu istusid selle aasta kevadel viis parlamendierakonda, peale sotsiaaldemokraatide veel Keskerakond, Isamaaliit, Reformierakond ja Res Publica, laua taha, et täita riigi esindajatekojale pandud ülesannet.
Otsustati üheskoos, arutamiste ja konsulteerimiste käigus jõuda Eestis päevapoliitikas kahjuks nii haruldasele parteideülesele kokkuleppele. Kogu protsess oli avalik ja demokraatlik, lepiti kokku reeglites ning tähtaegades. Täpsuse huvides veel nii palju, et tähtaegu muudeti korra Keskerakonna palvel ja just nende soovil lükati viimane selekteerimisvoor 3. augustile.
PARAKU OSUTUS üks viiest valemänguriks. Eks ütle ju vanarahva tarkus, et kui valetada väga palju, võibki tõde hakata teist moodi paistma. Kuidas teisiti seletada Keskerakonna käitumist: ta hakkas paralleelselt asju ajama ümarlauakutse tagasi lükanud Rahvaliiduga ning süüdistas ümarlaua tagant lahkununa kõiki teisi selle lõhki ajamises.
Lisagem veel jutud, kuidas Keskerakonna kandidaatidega (nemad olid muide ainsad, kes pakkusid kandidaate üksnes oma erakonna ridadest!) käituti halvasti ning kuidas kogu protsess oli üles ehitatud praeguse presidendi vastu. Aga kujutage endale ette viie erakonna ümarlauda, mille esimene kokkulepe on, et tulevane president peab tulema Keskerakonna ridadest.
HOOLIMATA Edgar Savisaarele omasest hämamisest ja valemängurlusest, on Riigikogu liikmetel siiski võimalik põhiseadust täita. Lihtsalt ühtede kandidaadid on Toomas Hendrik Ilves ja Ene Ergma ning teiste oma Arnold Rüütel.
Oleks igati loogiline, et lisaks Ilvesele ja Ergmale seatakse tuleval esmaspäeval ja vajaduse korral ka teisipäeval üles Arnold Rüütli kandidatuur. Vastasel juhul tuleb tõdeda, et Keskerakond ja Rahvaliit on vilistanud Eesti Vabariigi põhiseaduse peale.
SDE peasekretär
(artikkel ilmus 22.08.2006 Sakalas)
KAKS AASTAT tagasi oli mul au koordineerida Euroopa Parlamendi valimistel Toomas Hendrik Ilvese kampaaniat. Selge on see, et kampaanias oleme kõik konkurendid ja aeg-ajalt kipuvad vahendid muutuma ebaeetiliseks.
Sotsiaaldemokraatlik Erakond võttis juba tol korral seisukoha, et meie pori loopimisega kaasa ei lähe, ning oleme sellist joont ikka ja alati hoidnud. Mõnele erakonnale on vastaste poriga ülekallamine paraku käitumisnorm ja siis me imestame: näe, kodanik on poliitikast võõrdunud.
Saades küll aru, et Rahvaliidule on president Arnold Rüütli tagasivalimine elu ja surma küsimus, on minu meelest rahvaliitlaste ja nende partneri Keskerakonna käitumine ületanud igasugused piirid.
EESTI KODANIKUD kiitsid rahvahääletusel heaks põhiseaduse, mis seab Riigikogule ülesande valida vabariigile juht ehk president. Just austusest oma kodanike ja põhiseaduse vastu istusid selle aasta kevadel viis parlamendierakonda, peale sotsiaaldemokraatide veel Keskerakond, Isamaaliit, Reformierakond ja Res Publica, laua taha, et täita riigi esindajatekojale pandud ülesannet.
Otsustati üheskoos, arutamiste ja konsulteerimiste käigus jõuda Eestis päevapoliitikas kahjuks nii haruldasele parteideülesele kokkuleppele. Kogu protsess oli avalik ja demokraatlik, lepiti kokku reeglites ning tähtaegades. Täpsuse huvides veel nii palju, et tähtaegu muudeti korra Keskerakonna palvel ja just nende soovil lükati viimane selekteerimisvoor 3. augustile.
PARAKU OSUTUS üks viiest valemänguriks. Eks ütle ju vanarahva tarkus, et kui valetada väga palju, võibki tõde hakata teist moodi paistma. Kuidas teisiti seletada Keskerakonna käitumist: ta hakkas paralleelselt asju ajama ümarlauakutse tagasi lükanud Rahvaliiduga ning süüdistas ümarlaua tagant lahkununa kõiki teisi selle lõhki ajamises.
Lisagem veel jutud, kuidas Keskerakonna kandidaatidega (nemad olid muide ainsad, kes pakkusid kandidaate üksnes oma erakonna ridadest!) käituti halvasti ning kuidas kogu protsess oli üles ehitatud praeguse presidendi vastu. Aga kujutage endale ette viie erakonna ümarlauda, mille esimene kokkulepe on, et tulevane president peab tulema Keskerakonna ridadest.
HOOLIMATA Edgar Savisaarele omasest hämamisest ja valemängurlusest, on Riigikogu liikmetel siiski võimalik põhiseadust täita. Lihtsalt ühtede kandidaadid on Toomas Hendrik Ilves ja Ene Ergma ning teiste oma Arnold Rüütel.
Oleks igati loogiline, et lisaks Ilvesele ja Ergmale seatakse tuleval esmaspäeval ja vajaduse korral ka teisipäeval üles Arnold Rüütli kandidatuur. Vastasel juhul tuleb tõdeda, et Keskerakond ja Rahvaliit on vilistanud Eesti Vabariigi põhiseaduse peale.
0 Comments:
Post a Comment
<< Home