PÄRNITS: Sotsiaalministri halvad plaanid
KADI PÄRNITS
riigikogu liige
sotsiaaldemokraat
(artikkel ilmus 12.05.06 Põhjarannikus)
Keskerakondlasest sotsiaalministril Jaak Aabil on viimasel ajal palju plaane töötajate õiguste kärpimiseks. Ja kuigi läbirääkimisi on peetud mitmeid, ei taha minister neist kuidagi loobuda.Kuna töölepinguseadust minister Aab riigikogusse ei too, pistab ta rinda mitmete teiste eelnõudega, mis puudutavad töötajate õigust sõlmida kollektiivlepinguid, õigust streikida ja ametiühingu õigusi.
Usaldusisikuks tööandja käepikendus
Informeerimise ja konsulteerimise raamdirektiivi ülevõtmise käigus otsustas minister enam mitte tunnustada ametiühinguid Eestis töötajate esindajatena, vaid võtta neilt senised õigused ja anda need hoopis töötajate üldkoosoleku valitud esindajale. Otseselt ametiühinguid kinni ei panda, aga õiguseta vabale ajale usaldusisiku töö tegemiseks ning õiguseta informeerimisele ja konsulteerimisele on ametiühingutel edaspidi väga raske töötajaid hästi esindada.
Minister ütleb, et kui ametiühingu usaldusisik ükskõik kui suure hulga töötajate poolt valituna (Ida-Virumaal on palju ettevõtteid, kus ametiühingu usaldusisikul on selja taga üle poole töötajatest) tahab ka õigusi, siis las osaleb veel kord valimistel. See tähendab lisaks ametiühingu usaldusisiku valimistele osalemist ka kogu töötajaskonna üldkoosolekul kõikide töötajate usaldusisiku valimistel.
Lisaks arusaamatule bürokraatiale on selle plaani nõrgim koht aga see, et kuna tööandjal on töötajate üldkoosolekut palju lihtsam mõjutada kui ametiühingu koosolekut, siis tööandjate eeltöö enne koosolekut, saada endale sobiv töötajate esindaja, on sageli nii võimas, et ametiühingu esindaja ei hakkaks kunagi neid valimisi võitma.
Näiteks valis hiljuti analoogse juba kehtiva korra järgi üks meie suurettevõte töötajate esindajat Euroopa ettevõtte töötajate nõukogusse. Päev enne valimisi oli kuulutus töötajate esindaja valimiste kohta seina peal. Kuna ettevõttes töötatakse graafiku alusel, siis osa töötajaid sellest valimisest ei teadnudki. Kes sel päeval tööl olid, kutsuti saali. Töötajate esindaja kandidaadiks oli tööandja väljapakutud keskastme juht. Tööandjate esindajad olid valimiste ajal samuti saalis, töötajatel paluti hääletada ja – oh imet! – kõik olid pakutud kandidaadiga nõus. Tekib küsimus, kas selliselt valitud esindajat usaldab minister nüüdsest töötajate esindajana rohkem kui ametiühingu esindajat. Kas selline oleks siis ministeeriumi arvates tõeline usaldusisik, kellele kõik õigused anda?
Plaan piirata õigusi
Ühte ritta eelmise kavaga läheb sotsiaalministri plaan piirata streigiõigust niivõrd, et tervishoiu-, elektrienergia-, soojus-, vee-, elektroonilise side, lennuliikluse ja raudtee-ettevõtetes saaksid ametiühingud streikida vaidluse korral vaid pärast kohtuotsust, mis ütleks, kui palju need ettevõtted tohivad streikida ja kui palju nad streigi ajal peavad töötama.
Kõik ju mõistavad, et selleks ajaks, kui kohtuveskid on jahvatamise lõpetanud, pole streikimisel enam paraku mingit mõtet. See ministri kava pole valitsuses seni leidnud toetust vaid selle tõttu, et seesama seadus annaks ka riigitöötajatele streigiõiguse, mida aga omakorda ei toeta Reformierakond.
Kaotavad kõik töötajad
Kui ametiühingud tõrjutakse ettevõtte tasandilt ja piiratakse oluliselt elujõuliste ametiühingute streigiõigust, vähendab see ametiühingute jõudu esindada töötajaid konkreetse tegevusala ja ka üleriigilistel palgaläbirääkimistel. Sellistest õiguste piiramistest kaotavad kõik töötajad.
Seda seetõttu, et ametiühinguteta ei ole töökeskkonna turvalisust võimalik saavutada mitte kuskil. Me kaotame võõrsile tuhandeid töökäsi praegu ja ka edaspidi, kui me ametiühingute kui ainukeste töötajate eest läbirääkijate positsioone alandame. Vajalikke palgaleppeid näiteks ehituses ja teeninduses ei tulegi, kui me asendame ametiühingute usaldusisikud tööandjate omadega. Ei ole kahtlust, et siis nii jääbki, et naabrite juures põhja pool on ühingud ja tööturvalisus, siin aga turustiihia.
Miks on minister nii otsustanud? Kui streigiõiguse piiramise põhjuste kohta ei ole ma ministrilt vastust saanud, siis ametiühingute usaldusisiku õiguste vähendamise põhjus on see, et ametiühingud esindavad praegu liiga vähe töötajaid.
Kuid selle asemel et kurta ametiühingute vähese mõjuvõimu üle, peaks minister küsima endalt ja valitsuselt, milline on olnud valitsuse ainuski samm või tegu, et ametiühingute tugevdamist toetada.
Soovitada jääb siin ministrile esiteks seda, et streigiõigust pole vaja puutuda. Eesti on demokraatlik riik ja Eesti töötajad võivad parema palga eest streikida küll. Teiseks aga seda, et informeerimise ja konsulteerimise õiguse andmise käigus ei ole vaja kärpida ametiühingute õigusi. Ei ole vaja luua uusi võitlustandreid, vaid hoopis katsuda toetada meie sotsiaaldialoogi uut hüpet ja kvaliteeti.
riigikogu liige
sotsiaaldemokraat
(artikkel ilmus 12.05.06 Põhjarannikus)
Keskerakondlasest sotsiaalministril Jaak Aabil on viimasel ajal palju plaane töötajate õiguste kärpimiseks. Ja kuigi läbirääkimisi on peetud mitmeid, ei taha minister neist kuidagi loobuda.Kuna töölepinguseadust minister Aab riigikogusse ei too, pistab ta rinda mitmete teiste eelnõudega, mis puudutavad töötajate õigust sõlmida kollektiivlepinguid, õigust streikida ja ametiühingu õigusi.
Usaldusisikuks tööandja käepikendus
Informeerimise ja konsulteerimise raamdirektiivi ülevõtmise käigus otsustas minister enam mitte tunnustada ametiühinguid Eestis töötajate esindajatena, vaid võtta neilt senised õigused ja anda need hoopis töötajate üldkoosoleku valitud esindajale. Otseselt ametiühinguid kinni ei panda, aga õiguseta vabale ajale usaldusisiku töö tegemiseks ning õiguseta informeerimisele ja konsulteerimisele on ametiühingutel edaspidi väga raske töötajaid hästi esindada.
Minister ütleb, et kui ametiühingu usaldusisik ükskõik kui suure hulga töötajate poolt valituna (Ida-Virumaal on palju ettevõtteid, kus ametiühingu usaldusisikul on selja taga üle poole töötajatest) tahab ka õigusi, siis las osaleb veel kord valimistel. See tähendab lisaks ametiühingu usaldusisiku valimistele osalemist ka kogu töötajaskonna üldkoosolekul kõikide töötajate usaldusisiku valimistel.
Lisaks arusaamatule bürokraatiale on selle plaani nõrgim koht aga see, et kuna tööandjal on töötajate üldkoosolekut palju lihtsam mõjutada kui ametiühingu koosolekut, siis tööandjate eeltöö enne koosolekut, saada endale sobiv töötajate esindaja, on sageli nii võimas, et ametiühingu esindaja ei hakkaks kunagi neid valimisi võitma.
Näiteks valis hiljuti analoogse juba kehtiva korra järgi üks meie suurettevõte töötajate esindajat Euroopa ettevõtte töötajate nõukogusse. Päev enne valimisi oli kuulutus töötajate esindaja valimiste kohta seina peal. Kuna ettevõttes töötatakse graafiku alusel, siis osa töötajaid sellest valimisest ei teadnudki. Kes sel päeval tööl olid, kutsuti saali. Töötajate esindaja kandidaadiks oli tööandja väljapakutud keskastme juht. Tööandjate esindajad olid valimiste ajal samuti saalis, töötajatel paluti hääletada ja – oh imet! – kõik olid pakutud kandidaadiga nõus. Tekib küsimus, kas selliselt valitud esindajat usaldab minister nüüdsest töötajate esindajana rohkem kui ametiühingu esindajat. Kas selline oleks siis ministeeriumi arvates tõeline usaldusisik, kellele kõik õigused anda?
Plaan piirata õigusi
Ühte ritta eelmise kavaga läheb sotsiaalministri plaan piirata streigiõigust niivõrd, et tervishoiu-, elektrienergia-, soojus-, vee-, elektroonilise side, lennuliikluse ja raudtee-ettevõtetes saaksid ametiühingud streikida vaidluse korral vaid pärast kohtuotsust, mis ütleks, kui palju need ettevõtted tohivad streikida ja kui palju nad streigi ajal peavad töötama.
Kõik ju mõistavad, et selleks ajaks, kui kohtuveskid on jahvatamise lõpetanud, pole streikimisel enam paraku mingit mõtet. See ministri kava pole valitsuses seni leidnud toetust vaid selle tõttu, et seesama seadus annaks ka riigitöötajatele streigiõiguse, mida aga omakorda ei toeta Reformierakond.
Kaotavad kõik töötajad
Kui ametiühingud tõrjutakse ettevõtte tasandilt ja piiratakse oluliselt elujõuliste ametiühingute streigiõigust, vähendab see ametiühingute jõudu esindada töötajaid konkreetse tegevusala ja ka üleriigilistel palgaläbirääkimistel. Sellistest õiguste piiramistest kaotavad kõik töötajad.
Seda seetõttu, et ametiühinguteta ei ole töökeskkonna turvalisust võimalik saavutada mitte kuskil. Me kaotame võõrsile tuhandeid töökäsi praegu ja ka edaspidi, kui me ametiühingute kui ainukeste töötajate eest läbirääkijate positsioone alandame. Vajalikke palgaleppeid näiteks ehituses ja teeninduses ei tulegi, kui me asendame ametiühingute usaldusisikud tööandjate omadega. Ei ole kahtlust, et siis nii jääbki, et naabrite juures põhja pool on ühingud ja tööturvalisus, siin aga turustiihia.
Miks on minister nii otsustanud? Kui streigiõiguse piiramise põhjuste kohta ei ole ma ministrilt vastust saanud, siis ametiühingute usaldusisiku õiguste vähendamise põhjus on see, et ametiühingud esindavad praegu liiga vähe töötajaid.
Kuid selle asemel et kurta ametiühingute vähese mõjuvõimu üle, peaks minister küsima endalt ja valitsuselt, milline on olnud valitsuse ainuski samm või tegu, et ametiühingute tugevdamist toetada.
Soovitada jääb siin ministrile esiteks seda, et streigiõigust pole vaja puutuda. Eesti on demokraatlik riik ja Eesti töötajad võivad parema palga eest streikida küll. Teiseks aga seda, et informeerimise ja konsulteerimise õiguse andmise käigus ei ole vaja kärpida ametiühingute õigusi. Ei ole vaja luua uusi võitlustandreid, vaid hoopis katsuda toetada meie sotsiaaldialoogi uut hüpet ja kvaliteeti.
posted by Triinu at 5/14/2006
0 Comments:
Post a Comment
<< Home