ODINETS: Õnnetusjuhtumikindlustuse süsteem on eluliselt vajalik
EDUARD ODINETS
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna kantselei juhataja
(artikkel ilmus 4. mail 2006 Põhjarannikus)
Igal aastal saab Eestis tööõnnetustes surma kümneid inimesi, paljud kaotavad töövõime, suur hulk töötajaid saab kutsehaiguse.Kas riik pöörab neile inimestele piisavalt tähelepanu, aitab neid? Kas tööandjad jälgivad tootmises piisaval määral tööohutust ja loovad inimese tervisele soodsa töökeskkonna?
Euroopa standarditest oleme veel väga kaugel
Mulle tundub, et riigil on selles vallas vaja veel väga palju ära teha. Me püüdleme kõiges Euroopa standardite poole, kuid unustame, et need standardid on olemas ka sotsiaalsfääris ja töökaitse küsimustes.
28. aprillil mälestati kogu maailmas tööõnnetustes hukkunuid ja kutsehaigustesse surnuid. Ka Narvas toimus mälestusmiiting. Selle päeva eesmärk oli juhtida tähelepanu töökaitse küsimustele. Praegune süsteem, kus kõik need küsimused on viidud võlaõigussuhete tasandile ning väga haiged inimesed on tihti sunnitud kohtus tõestama, et nende haigus on seotud töökohaga, ei kannata mingit kriitikat. Isegi tervele inimesele käib üle jõu tööandja hästimakstud advokaatidega aastaid kohtus võidelda, rääkimata juba neist, kes on oma tervise tööle jätnud.
Tuleb luua õnnetusjuhtumikindlustuse süsteem
Praegu pole ka õnnetusjuhtumi hüvitise indekseerimise süsteemi. Kunagi määratud summad on praegustes tingimustes lihtsalt naeruväärsed.
Tööohutus paraneb, õnnetusjuhtumite hulk väheneb aga ainult siis, kui ka tööandja tunnetab vajalikul määral vastutust töötingimuste eest.
Eesti ametiühingud ja sotsiaaldemokraadid on korduvalt teatanud, et tööõnnetuste ja kutsehaiguste kindlustuse süsteem aitab olukorda parandada. Siis on tööandja huvitatud töötingimuste parandamisest ning õnnetusjuhtumite ja kutsehaiguste vähendamisest, kuna tal on selleks stiimul. Sest kindlustussüsteemi järgi sõltuksid tööandja maksed ettevõttes toimunud õnnetusjuhtumite arvust.
Sotsiaaldemokraadid on juba esitanud parlamendile tööõnnetuste ja kutsehaiguste kindlustuse süsteemi seaduse eelnõu, kuid valitsus võttis selle tagasi ja on juba mitu aastat lubanud oma variandi esitada. Tegelikult ei toimu midagi, on ainult keskerakondlasest sotsiaalministri Jaak Aabi tühjad lubadused.
Vastupidi, tööõnnetustest või kutsehaigustest tingitud kahju hüvitamise hagid on nüüd kohtus riigilõivuga maksustatud. Tööandja süül haigestunud inimesed peavad nüüd leidma mitu tuhat krooni, et endale hüvitis kohtu kaudu välja nõuda.
Veel teevad sotsiaaldemokraadid ettepaneku indekseerida olemasolevad hüvitised ning mitte vähendada neid invaliidsus- või vanaduspensioni saamisel, nagu see on praegu, kui riik otsib kõikvõimalikke variante, et majanduse arengu hüvanguks töötades kannatada saanud inimeste pealt kokku hoida.
Riigi hoolitsuse näitaja
Näiteks hiljuti tuli minu kui volikoguliikme vastuvõtule üks endine politseinik, kellele oli kallale tungitud ja kes oli seetõttu 90% töövõimest kaotanud. Pärast seda, kui ta hakkas nn rahvapensioni saama, hakkas tema töövõimetushüvitis iga pensionitõusuga vähenema. Kas selline on riigi normaalne suhtumine? Kas see on hoolitsus nende eest, kes riigi nimel oma elu ohverdavad?
Kuid riik lükkab kõik sotsiaaldemokraatide ettepanekud olukorda muuta tagasi väitega, et ka ta ise valmistab ette mitmesuguseid parandusi ja muudatusi. Kuid kõik see on jäänud vaid sõnadeks, mida mitte miski ei kinnita.
Tasub märkida sedagi, et praegune süsteem ei vasta Euroopa Liidu sotsiaalharta nõudmistele. See fakt on juba pälvinud ka mitmete Euroopa organisatsioonide tähelepanu.
Riikliku toetuse mehhanism peaks aitama hätta sattunud inimestel võimalikult kiiresti – igasuguste kohtute ja advokaatideta – saada kompensatsiooni, aga ka vajalikku ravi ja rehabilitatsiooni. Praegune süsteem ei aita, see mõjub tervisele veelgi halvemini ning ei võimalda inimestel tööturule naasta.
Arvan, et meie riik on juba niivõrd arenenud ja rikas, et võib hoolitseda nendegi eest, kes on tööl viga saanud, kuna neil on vähe võimalusi ennast ise aidata.
Isegi tervele inimesele käib üle jõu tööandja hästimakstud advokaatidega aastaid kohtus võidelda, rääkimata juba neist, kes on oma tervise tööle jätnud.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna kantselei juhataja
(artikkel ilmus 4. mail 2006 Põhjarannikus)
Igal aastal saab Eestis tööõnnetustes surma kümneid inimesi, paljud kaotavad töövõime, suur hulk töötajaid saab kutsehaiguse.Kas riik pöörab neile inimestele piisavalt tähelepanu, aitab neid? Kas tööandjad jälgivad tootmises piisaval määral tööohutust ja loovad inimese tervisele soodsa töökeskkonna?
Euroopa standarditest oleme veel väga kaugel
Mulle tundub, et riigil on selles vallas vaja veel väga palju ära teha. Me püüdleme kõiges Euroopa standardite poole, kuid unustame, et need standardid on olemas ka sotsiaalsfääris ja töökaitse küsimustes.
28. aprillil mälestati kogu maailmas tööõnnetustes hukkunuid ja kutsehaigustesse surnuid. Ka Narvas toimus mälestusmiiting. Selle päeva eesmärk oli juhtida tähelepanu töökaitse küsimustele. Praegune süsteem, kus kõik need küsimused on viidud võlaõigussuhete tasandile ning väga haiged inimesed on tihti sunnitud kohtus tõestama, et nende haigus on seotud töökohaga, ei kannata mingit kriitikat. Isegi tervele inimesele käib üle jõu tööandja hästimakstud advokaatidega aastaid kohtus võidelda, rääkimata juba neist, kes on oma tervise tööle jätnud.
Tuleb luua õnnetusjuhtumikindlustuse süsteem
Praegu pole ka õnnetusjuhtumi hüvitise indekseerimise süsteemi. Kunagi määratud summad on praegustes tingimustes lihtsalt naeruväärsed.
Tööohutus paraneb, õnnetusjuhtumite hulk väheneb aga ainult siis, kui ka tööandja tunnetab vajalikul määral vastutust töötingimuste eest.
Eesti ametiühingud ja sotsiaaldemokraadid on korduvalt teatanud, et tööõnnetuste ja kutsehaiguste kindlustuse süsteem aitab olukorda parandada. Siis on tööandja huvitatud töötingimuste parandamisest ning õnnetusjuhtumite ja kutsehaiguste vähendamisest, kuna tal on selleks stiimul. Sest kindlustussüsteemi järgi sõltuksid tööandja maksed ettevõttes toimunud õnnetusjuhtumite arvust.
Sotsiaaldemokraadid on juba esitanud parlamendile tööõnnetuste ja kutsehaiguste kindlustuse süsteemi seaduse eelnõu, kuid valitsus võttis selle tagasi ja on juba mitu aastat lubanud oma variandi esitada. Tegelikult ei toimu midagi, on ainult keskerakondlasest sotsiaalministri Jaak Aabi tühjad lubadused.
Vastupidi, tööõnnetustest või kutsehaigustest tingitud kahju hüvitamise hagid on nüüd kohtus riigilõivuga maksustatud. Tööandja süül haigestunud inimesed peavad nüüd leidma mitu tuhat krooni, et endale hüvitis kohtu kaudu välja nõuda.
Veel teevad sotsiaaldemokraadid ettepaneku indekseerida olemasolevad hüvitised ning mitte vähendada neid invaliidsus- või vanaduspensioni saamisel, nagu see on praegu, kui riik otsib kõikvõimalikke variante, et majanduse arengu hüvanguks töötades kannatada saanud inimeste pealt kokku hoida.
Riigi hoolitsuse näitaja
Näiteks hiljuti tuli minu kui volikoguliikme vastuvõtule üks endine politseinik, kellele oli kallale tungitud ja kes oli seetõttu 90% töövõimest kaotanud. Pärast seda, kui ta hakkas nn rahvapensioni saama, hakkas tema töövõimetushüvitis iga pensionitõusuga vähenema. Kas selline on riigi normaalne suhtumine? Kas see on hoolitsus nende eest, kes riigi nimel oma elu ohverdavad?
Kuid riik lükkab kõik sotsiaaldemokraatide ettepanekud olukorda muuta tagasi väitega, et ka ta ise valmistab ette mitmesuguseid parandusi ja muudatusi. Kuid kõik see on jäänud vaid sõnadeks, mida mitte miski ei kinnita.
Tasub märkida sedagi, et praegune süsteem ei vasta Euroopa Liidu sotsiaalharta nõudmistele. See fakt on juba pälvinud ka mitmete Euroopa organisatsioonide tähelepanu.
Riikliku toetuse mehhanism peaks aitama hätta sattunud inimestel võimalikult kiiresti – igasuguste kohtute ja advokaatideta – saada kompensatsiooni, aga ka vajalikku ravi ja rehabilitatsiooni. Praegune süsteem ei aita, see mõjub tervisele veelgi halvemini ning ei võimalda inimestel tööturule naasta.
Arvan, et meie riik on juba niivõrd arenenud ja rikas, et võib hoolitseda nendegi eest, kes on tööl viga saanud, kuna neil on vähe võimalusi ennast ise aidata.
Isegi tervele inimesele käib üle jõu tööandja hästimakstud advokaatidega aastaid kohtus võidelda, rääkimata juba neist, kes on oma tervise tööle jätnud.
posted by Triinu at 5/08/2006
0 Comments:
Post a Comment
<< Home