NESTOR: Muhvi palk

Eiki Nestor, Riigikogu liige, sotsiaaldemokraat
(artikkel ilmus 22. 04.06 SLÕhtulehes)

20. aprilli SL Õhtuleht avaldas siseminister Kalle Laaneti äärmiselt tõsise ja valusa arvamusartikli siseturvalisuse teemadel. Madalate töötasude tõttu on politseis ja päästeametis täitmata tuhanded töökohad. Inimesed lahkuvad täiesti arusaadavatel põhjustel kõrgema palga peale kas otse välismaale, või siis asuvad Eestis neile kohtadele, mis välismaale siirdunutest tühjaks on jäänud. Avanenud tööturg toimib oma kindlate ja loomulike reeglite alusel – töötaja liigub sinna, kus palk on kõrgem.

Kus Laanet varem oli?!
Valitsus magas muudatused tööturul totaalselt maha. Kuigi kõik see, mis toimub, oli näha juba aasta tagasi. Ma ei lausuks ka mitte ühtegi halba sõna, kui artikli autor siseminister Laanet oleks kirjutanud selle näiteks möödunud aasta augustis. Ajal, kui riigieelarve kavand oli veel valitsuses heaks kiitmata ja vaidlused alles käisid.
Poliitilise kultuuri seisukohalt oleks see küll teatud mõttes imelik, kui minister valitsusesisese erimeelsuse meedias välja toob. Aga ilmselt arusaadav, kui probleem on tõesti tõsine. Siis aga erimeelsusi ei olnudki ja kurtsid kõik teised, opositsioon kaasa arvatud, aga mitte valitsus.
Uus eelarve on kehtinud meil alles mõned kuud ja minister avaldab lühikese aja jooksul juba teise artikli samast sarjast. Kulla mees, kus sa pool aastat tagasi olid? Kas mitte sellessamas valitsuses, kes selle siseturvalisust korralikult mitterahastava eelarve riigikogule esitas?
Ma vabandan kõigi meie kirjandusklassika austajate ees, aga järgnev võrdlus lihtsalt ronib pähe. Teate ju küll sellist vahvat naksitralli nimega Muhv, kes ise endale kirju kirjutas. Luges neid ja nuttis seejuures. Siseminister Laanet on poliitikust Muhv, kes ise endale kirju kirjutab ja sama halenaljakas välja paistab, kui tema kirjanduslik eeskuju.
Siseministri esimene kohustus on tagada politsei ja päästeameti rahastamine vähemalt sellisel määral, et inimesed töölt ei lahkuks. Poliitilises mõttes on nende arvamusavalduste alusel Eesti vabariik jäänud ilma siseministrita, sest sisuliselt on ta tagasi astunud. Kui ta üldse tööle hakkaski? Sest meil on ministriks inimene, kes ei vastuta. Või ei saa aru, mis on vastutus.

Tegevuskava siseministrile
Riigieelarve koostamise ajal esitasime muudatusettepanekuid nii päästeametnike kui ka politseinike töötasude tõstmiseks. Vastavasisulistele küsimustele andis riigieelarvet kaitsnud rahandusminister alati ühe ja sama vastuse – siseministeeriumiga probleeme ei ole ja kõik erimeelsused on lahendatud. Punkt! Koalitsioonisaadikud olid vastutulelikud ja arvestasid pärast pikka pinnimist päästeameti palgaraha mõningase tõusuga. Nüüd on kuulda, et isegi see vähene ei ole kõigi päästetöötajateni jõudnud. Ülejäänud muudatused hääletati Laaneti mõttekaaslaste poolt lihtsalt maha.
Siseministri poolt oleks aus tunnistada, et sisejulgeolek polnud selle valitsuse prioriteet ning eelarvet tehes eksiti rängalt. Selle asemel, et ise endale kirju kirjutada ja koostada seaduseelnõusid, mida nii rahandusministeerium kui ka mitmed teised mitte kunagi ei kooskõlasta, peaks minister tegema järgmist.
Kõigepealt arutama valitsuse kabinetiistungil olukorda siseturvalisuse tagamisel ja seal tehtava töö tasustamisel.
Teiseks asuma läbirääkimistele nii politseinike kui ka päästetöötajatega ja leppima nendega kokku palgad, mis tooks inimesed tagasi tööle.
Kolmandaks tegema ettepaneku valitsusele 2006. aasta esimese lisaeelarve koostamiseks või juba kehtiva eelarve muutmiseks, et need kokkulepitud palgad saaks ka välja makstud. Teadmiseks Laanetile, kuna temast pole veel ministrit saanud, et lisaeelarve tehakse siis, kui lisaraha on. Eelarvet muudetakse siis, kui muudatusi tehakse kavandatud sissetulekute alusel ja seda on hädasti vaja.
Kui seda ei tehta, tuleks siseministril ka ametlikult, mitte ainult sisuliselt tagasi astuda.
Täna aga annab minister ainult lubadusi seaduseelnõude koostamise teel, mida teised ministeeriumid ei kooskõlasta. Kindlasti oleks tore määrata palgad seaduse tasemel. Siin on aga üks oht. Nimelt võib järgmine minister olla pärit mingist teisest kirjandusklassikasse kuuluvast teosest (näiteks «Kevadest») ja sama vastutustundetuse korral kulutuste kavandamisel tuleks seadusesse raiutud palkade maksmiseks suur osa vajalikke töötajaid lahti lasta. Eriti koomiline on kompromissettepanek, et palkade suuruse peaks kinnitama täitevvõim. No kulla mees, kust need palganumbrid siis täna tulevad? Tambovist või?
Päästeameti ja politsei palgaprobleemide juured asuvad koalitsioonilepingus, mis lähtub teadmisest, et põlevat maja võiks igaüks meist ise kastekannuga kustutada ja ka pättide püüdmine on eralõbu. Selle lepingu sõlmimise juures Laanet ei viibinud. Kõigile järgmistele samasuguse kogemustepagasiga ministriks pürgijatele olgu aga teadmiseks – kui teid sellesse ametisse kohustanud erakond teid ei toeta, siis jäätegi kirjutama kirju iseendale.