JÄRVELILL: Lõuna-Eesti arengu võti: jõuline regionaalpoliitika
Rein Järvelill
Värska vallavanem
sotsiaaldemokraat
Statistika näitab Lõuna-Eesti jaoks kurba olukorda: Võrumaa keskmine brutopalk on ainult 61 protsenti Tallinna keskmisest brutopalgast. Sellise suure palgaerinevuse võime panna absoluutnumbritesse. Arvestades tööhõivet ja keskmise brutopalga erinevust saame Võrumaa töötajate aastaseks palgakaoks võrreldes Tallinna töötajatega 616 miljonit krooni ja seitsme Lõuna-Eesti maakonna töötajate aastaseks palgakaoks 5,4 miljardit krooni, kogu Lõuna-Eesti majanduse kaotus, mis on tingitud regionaalsest tasakaalustamatusest on kordades suurem. Sellised numbrid on aga võrreldavad Tallinn-Tartu I klassi maantee väljaehitamise maksumusega.
Tallinn-Tartu maanteed polegi tegelikult korrektne nimetada Eesti suurlinnade järgi, sest need 186 kilomeetrit, mis lahutavat Tartut Eesti suurimast majanduskeskusest, kus on rahvusvahelised sadamad, lennuväli, on väga olulised kogu Lõuna-Eestile. Just seetõttu, et see tee ei ole eluliselt vajalik Tallinnale, võiks seda magistraali nimetada „maantee 186”.
Vähetähtsustatud maantee
Maantee 186 neljarealiseks ja turvaliseks muutmine peab olema Eesti valitsuse ja parlamendi infrastruktuuri objekt number 1. Kaasaegse ühendustee ehitamist, mis vastaks käesoleval ajal umbes I klassi maantee nõuetele, alustati 1970ndatel aastatel ja käesolevaks ajaks on valminud lõik Tallinnast Vaidani. Kolmekümne viie aasta jooksul on ehitatud pisut alla kolmekümne kilomeetri maanteed. Seejuures esimesena ehitatud Tallinna sisse-väljasõit on tänapäevastele vajadustele taas ahtaks jäänud. Selline ehituse tempo ei saa kuidagi rahuldada lõunaeestlasi ja sellist jõuetut regionaalpoliitikat ei tohi väike Eesti riik endale lubada.
Vastukaaluks valitsuse väidetele, et meil puudub tee-ehituse raha ja liiklustihedus maanteel 186 on liiga väike, et kogu trassi pikkuses rajada lähiaastatel I klassi maantee, on Sotsiaaldemokraatlik Erakond teinud valitsusele ettepaneku I klassi maantee välja ehitada aastaks 2015. Tee-ehituse rahastamiseks tuleb moodustada sihtkapital, mis tagaks täiendava rahalise ressursi kaasamise. Sihtkapitali võiks suunata kindla osa kütuseaktsiisist, eraldised stabilisatsioonireservist ning kaasata laenu- ja euroraha.
Lõuna-Eesti arengu võti on jõulises regionaalpoliitikas, riigipoolses sekkumises infrastruktuuri arendamisse. Poliitilise tahte olemasolul on võimalik vähendada kaugusi ja sellega ühtlustada riigi majandusarengut ja ühe sammuna aastaks 2015 välja ehitada maantee 186.
Värska vallavanem
sotsiaaldemokraat
Statistika näitab Lõuna-Eesti jaoks kurba olukorda: Võrumaa keskmine brutopalk on ainult 61 protsenti Tallinna keskmisest brutopalgast. Sellise suure palgaerinevuse võime panna absoluutnumbritesse. Arvestades tööhõivet ja keskmise brutopalga erinevust saame Võrumaa töötajate aastaseks palgakaoks võrreldes Tallinna töötajatega 616 miljonit krooni ja seitsme Lõuna-Eesti maakonna töötajate aastaseks palgakaoks 5,4 miljardit krooni, kogu Lõuna-Eesti majanduse kaotus, mis on tingitud regionaalsest tasakaalustamatusest on kordades suurem. Sellised numbrid on aga võrreldavad Tallinn-Tartu I klassi maantee väljaehitamise maksumusega.
Tallinn-Tartu maanteed polegi tegelikult korrektne nimetada Eesti suurlinnade järgi, sest need 186 kilomeetrit, mis lahutavat Tartut Eesti suurimast majanduskeskusest, kus on rahvusvahelised sadamad, lennuväli, on väga olulised kogu Lõuna-Eestile. Just seetõttu, et see tee ei ole eluliselt vajalik Tallinnale, võiks seda magistraali nimetada „maantee 186”.
Vähetähtsustatud maantee
Maantee 186 neljarealiseks ja turvaliseks muutmine peab olema Eesti valitsuse ja parlamendi infrastruktuuri objekt number 1. Kaasaegse ühendustee ehitamist, mis vastaks käesoleval ajal umbes I klassi maantee nõuetele, alustati 1970ndatel aastatel ja käesolevaks ajaks on valminud lõik Tallinnast Vaidani. Kolmekümne viie aasta jooksul on ehitatud pisut alla kolmekümne kilomeetri maanteed. Seejuures esimesena ehitatud Tallinna sisse-väljasõit on tänapäevastele vajadustele taas ahtaks jäänud. Selline ehituse tempo ei saa kuidagi rahuldada lõunaeestlasi ja sellist jõuetut regionaalpoliitikat ei tohi väike Eesti riik endale lubada.
Vastukaaluks valitsuse väidetele, et meil puudub tee-ehituse raha ja liiklustihedus maanteel 186 on liiga väike, et kogu trassi pikkuses rajada lähiaastatel I klassi maantee, on Sotsiaaldemokraatlik Erakond teinud valitsusele ettepaneku I klassi maantee välja ehitada aastaks 2015. Tee-ehituse rahastamiseks tuleb moodustada sihtkapital, mis tagaks täiendava rahalise ressursi kaasamise. Sihtkapitali võiks suunata kindla osa kütuseaktsiisist, eraldised stabilisatsioonireservist ning kaasata laenu- ja euroraha.
Lõuna-Eesti arengu võti on jõulises regionaalpoliitikas, riigipoolses sekkumises infrastruktuuri arendamisse. Poliitilise tahte olemasolul on võimalik vähendada kaugusi ja sellega ühtlustada riigi majandusarengut ja ühe sammuna aastaks 2015 välja ehitada maantee 186.
posted by Triinu at 3/28/2006
0 Comments:
Post a Comment
<< Home