LÄNTS: Surmamaantee 186

Randel Länts
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna peasekretär



Viljandist Tallinna on umbes 160 kilomeetrit. Valdavalt kasutatakse sõidutrassiks Viljandi-Imavere teelõiku, mis 110 kilomeetrit enne pealinna ristub Tallinn-Tartu maanteega. Edasine sõit kulgeb siis seega mööda Eesti tähtsamat maanteed ehk siit võib teha ka järelduse, et antud Tallinnat ja Tartut ühendav teelõik on ka viljandimaalastele olulise tähtsusega. Rääkimata maakondadest ja omavalitsustest, mida antud maantee läbib. Nimetan Tallinn-Tartu maanteed juba ohtlikuks surmamaanteeks, millel kilomeetreid 186. Viimase kuue aasta jooksul on seal liigeldes manalateele sattunud 73 inimest, kokku liiklusõnnetusi 383. Palju on veel vaja?

Õnnetus teise otsa
Olles nüüd juba mõni aeg Tallinnas elanud, tuleb mul vahetevahel ikka ette võtta teekond kodulinna. Kuna see juhtub peamiselt nädalavahetustel, siis harilikult kukub ühe suuna sõiduaeg reede õhtupoolikusse ja teine pühapäeva pärastlõunasse. Rikkudes esialgu oma tuju Tallinna meeletutes ummikutes, algab Ülemistelt tõeline võidusõit surmaga, kus üsna tihti sooritatakse peadpööritavaid manöövreid ikka ainult selle nimel, et varem sihtpunkti jõuda. Ja kui lisada veel, et sisuliselt pool aastat elame talvetingimustes, siis pole vaja rohkem tugipunkte tarviski, kirjeldamaks seda riski, mis kahte Eesti suuremat linna ühendaval maanteel meid varitsevad.
Mäletan eredalt 7-8 aasta tagust sõitu Tallinnasse. Oli 26. detsember, inimesed liikusid pühadelt tööle tagasi, oli tugev tuisk, maanteele oli vaid jäänud üks sõidurada, auto oli autos kinni, ja kogu sellest kolonnist kihutas iga kümne minuti järel mööda mõni rekka. Teel nägin ma kolme avariid, politsei ja kiirabi puha kohal. Tallinnasse jõudnuna mu käed värisesid… Jah, mina jõudsin ilusti kohale, aga pärast sellist kogemust ei soovinud tükk aega autorooli istuda.
Õnneks on viljandlastel ka teine võimalus – kasutada pealinna pääsemiseks Tallinn-Viljandi maanteed, mis lookleb läbi kaunite paikade nagu Türi ja Rapla. Tuleb tunnistada, et nii mina ise kui ka valdav osa minu Viljandi maakonna tutvusringkonnas kasutab just seda teed. Maantee on kuni Raplani suhteliselt tühi, lisaks sellele muidugi ka kilomeetrite pikkune maaliline metsaveer.
See isiklik kogemus on vaid niiöelda mündi üks pool. Tallinn on Eesti Vabariigi pealinn. Tallinnas on meie ainumas rahvusvaheline lennujaam, reisisadamad ja valdav osa ka kaubasadamatest. Ehk siis pole Tallinna näol tegu tavalise linnaga, vaid kogu Eesti suure aknaga maailma. Tallinast sõltub väga paljuski kogu riigi areng ning seetõttu on oluline, et pealinna pääsemine oleks võimalikult lihtne, turvaline ja meeldiv, mitte üks pidev surmasõit. Seega pole ka Tallinn-Tartu maantee pelgalt üks tee sadade teiste hulgas. See teelõik ühendab kahte suuremat linna, aga ka tervet Kagu- ja Lõuna-Eestit Tallinnaga. Sellest maanteest sõltub paljuski nende piirkondade jätkusuutlikkus, sinna tehtavad investeeringud jne.

Maantee 186
Praeguse majanduskasvu tingimustes on vägagi paslik aeg alustada meie riigi põhimaantee – Tallinn-Tartu maantee – väljaehitamisega neljarealiseks maanteeks kogu 186 kilomeetri ulatuses. Selge on see, et tegu on kuluka ettevõtmisega. Ometi on meil mitmeid, mitmeid võimalusi alates sihtotstarbelisest kapitalist, mille kasutuselevõttu sotsiaaldemokraadid eelmisel nädalal valitsuselt ka nõudsid, laenu võtmise ja reservide kasutamiseni välja. Maantee näol ei ole ju tegu jooksvate kulude katmisega, vaid ikkagi investeeringuga infrastruktuuri; investeeringuga meie igaühe elusse, et viimasel kuue aasta jooksul 73 teel liiklusõnnetuses hukkunule enam lisa ei tuleks.
Meile meeldib end alati kellegagi võrrelda. Ja erilist heameelt tunneme, kui mõni statistikanumbrike näitab, kui head me ikka võrreldes lätlaste ja leedulastega oleme. Viimased on aga suutunud ehitada kaasaegse esimese klassi, st neljarealise, kogu riiki läbiva maantee juba aastaid tagasi valmis. Võtkem siis neilt õppust, meil läheb ju paremini ja pealegi on meie territoorium väiksem. Jõudu meile selleks!