PÄRNITS: Riigikogu tõmbas põlevkivi kaevanduste rajamisele ajutiselt pidurit

Kadi Pärnits
Riigikogu liige
Sotsiaaldemokraat
(artikkel ilmus 07.04.2006 Virumaa Nädalalehes)

Põlevkivi kaevanduse rajamine Pandivere külje alla on peatatud nagu ka teiste enne 1.märtsi 2006 keskkonnaministeeriumile esitatud põlevkivi kaevandamise lubade taotluste menetlemine. Selle põhjuseks on riigikogu poolt äsja vastu võetud maapõueseaduse muutmise seadus.

Miks nii tehti ja mis saab edasi
Selle valitsuskoalitsiooni eelnõu vastuvõtmise tingisid ikkagi eeskätt kohalike omavalitsuste ja kohalike inimeste vastuseis uute kaevanduste avamisele. Keskkonnaminister Reiljan ei suutnud ühelt poolt kohalikele inimestele selgitada, miks on vaja näiteks Pandivere joogiveevaru hävitavat kaevandust avada, kui põlevkivi varusid on teistes avatud kaevandustes veel küllaga. Teisalt ei suutnud keskkonnaminister vastu seista ka äriühingute huvidele saada kaevealad õli tootmiseks enda kätte. Sellises tupikseisus ei jäänud valitsusel tegelikult muud midagi üle, kui muuta seadust ja aeg maha võtta. Mida nii kohalikud omavalitsused kui ka meie erakond riigikogus tegelikult tükk aega nõudnud olidki.
Uue seaduse kohaselt plaanitakse kaevanduste avamine peatada seniks, kuni on valmis põlevkivi kasutamise riiklik arengukava. See kava peaks olema valmis 1. august ja selle kava peaks vastu võtma valitsus. Järelikult muutub see riiklik arengukava väga oluliseks dokumendiks, mis ütleb, kuhu kaevandus tuleb ja kuhu mitte ja millele keskkonnaminister saab tugineda, kui hakkab kaevelubasid jaotama.

Mis tuleks teha teisiti
Vastavalt Maidla valla esindajate ettepanekutele tegin uude seadusesse kolm väga olulist muudatust, mis teinuks uue seaduse enamvähem söödavaks. Kuna aga valitsuskoalitsiooni vastuseisu tõttu muudatused läbi ei läinud, ei olnud meil võimalik seda eelnõud toetada. Esiteks ei tohi selline oluline põlevkivi kasutamise kava olla kiiruga näpust imetud kattevari valitsusele äriühingute huvide täitmiseks. See kava peab tuginema keskkonnastrateegiale aastani 2030, mis valmib selle aasta lõpul. Ministeeriumi esindaja jäi minuga nõusse, et keskkonnastrateegiale tuleb toetuda. Ja ütles, et kui keskkkonna stareegia valmis saab, siis võib põlevkivi kasutamise kava ju ringi teha. Mis on muidugi absurdne, sest mis sa ikka ümber teed, kui kaevandamine juba käib. Nii et kui praegu ei pea põlevkivi kasutamise kava tuginema keskkonna hinnangutele, siis tekib küsimus, millele see kava siis tuginema peab. Kogu Maidla, Sonda, Rägavere kaevanduse osas käibki vaidlus selle ümber, et keskkonna mõjutamine halvemuse suunas teeb kaevanduse avamise seal mõttetuks.
Teine oluline küsimus on see, et kava ei pea arutama eelnevalt kohalike omavalitsustega ega saatma heakskiidu saamiseks riigikokku. Kuigi riigikogu keskkonnakomisjon seda kaalus, arvasid ametnikud siiski, et kava riigikogusse saatmine tooks kaasa ainult aja raiskamise ja tekitaks tühjast tüli. Milline on kava arutamise juures aga kohalike omavalitsuste roll, seda ei osanud keegi ütelda. Mis muidugi ei ole õige. Arvan, et on väga vale arutada põlevkivi kasutamise kava valitsuse kinniste uste taga. Nii oluline kava, mis mõjutab paljusid inimesi, kohalike omavalitsusi, keskkonda, see tähendab suurt osa Eestimaast, vajaks avalikku arutelu ja ka opositsiooni juuresolekut. Riigikogule kava mittesaatmise osas oli kriitiline ka sotsiaaldemokraadist eurosaadik Andres Tarand, kes ütles, et riigikogu, kes endal ise olulistes küsimuste arutamise osas õigusi kärbib, pole miski väärt asi. Nii et vaatmata seaduse vastuvõtmisele, tuleks meil jätkuvalt nõuda, et põlevkivi kasutamise kava arutataks enne valitsuses otsustamist avalikult.
Kolmas sotsiaaldemokraatide muudatus taganuks selle, et kuigi valitsus kinnitab põlevkivi kasutamise kava, ei tohiks see võtta kohalike omavalitsuste õigust protestida konkreetse kaeveloa väljaandmise otsust valitsuse istungil.
Kuna põlevkivi kasutamise kava ettevalmistav seadus sai üldsõnaline ja väga ametnike keskne, siis tuleb loota kava koostajate kompetentsile ja südametunnistusele. Virumaalt valitud saadikutel ja muidugi kohalikel omavalitsustel tuleb aga keskkonnaministeeriumilt küsida pidevalt kava kohta infot. Saades teada vaheetappide otsuseid, saab kujundada ühiselt seisukohti ja loodetavasti õigel hetkel otsustajaid oma ettepanekutega varustada.