MIKKO: Jalgpallist
Marianne Mikko
Euroopa Parlamendi liige
(artikkel ilmus 2006. aasta juunikuu Annes)
Kui ma üldse spordivõistlusi jälgin, siis jalgpalli ikka käin vaatamas. Sel suvel on jalgpallil laiem tähendus kui kunagi varem.9.juunil algavad jalgpalli maailmameistrivõistlused. Terve kuu vältavad ülipõnevad mängud toovad Saksamaa erinevatele staadionidele eeldatavalt umbes miljon huvilist üle maailma.
Kõik oleks väga kena, kui kätt südamele pannes võiks väita, et tegemist on pelgalt spordipeoga. Et fännid tulevad üleilmselt kokku ainult selleks, et osa saada oma iidolite suurepärasest mängust. Paraku on seekordne jalgpall varjutatud orjakaubandusega.
Pealtnäha on kõik peaaegu et seaduslikki. Euroopa Liidu 25 liikmesriigist kahes on prostitutsioon seadusega lubatud. Need maad on Holland ja Saksamaa. Just viimane on jalgpalli MM-i toimumise koht. Saladus pole ka see, et fännidel täheldatakse pärast võistlusi kõrgendatud meeleolu. Õllerüüpamine pärast mängu on enam-vähem kohustuslik. Aga mitte ainult. Paraku.
Kus nõudlus, seal pakkumine. Vabaturg. Juriidilisformaalselt ei tohikski nagu reageerida. Kehamüümine on Saksamaal ju seadusega lubatud. Milles siis asi, kui fänn tahab k.... teha ja seadus seda lubab?! Ega sekkukski, kui asi piirduks Vana Euroopa naistega. Kahjuks on teada, et nö värsket liha tuuakse sisse 40 000-100 000 naise kujul Uuest Euroopast. Kujundlikult kõneldes sama palju kui Pärnus elanikke vastsündinust raugani.
Uue Euroopa all mõistetakse teiste hulgas ka Eestit, Lätit, Leedut. Iseenesest mõistetavalt pakivad kuritegelikud jõud veokitesse noori naisi Ukrainas, Moldovas, Balkanil.Ilmselt ei jää puutumata ka Ladina-Ameerika, Aafrika, Aasia. Ent Ida-Euroopast räägitakse ennekõike.
Ja jällegi, kui naine tahab keha müüa, las teeb seda. Ka siin võiks jätta reageerimata, kui tegu oleks kahe inimese vahelise ostu-müügi aktiga.Aga pole mitte. Antud juhul on mängus organiseeritud kuritegelikud jõud, kes haistavad hiigelkasumit. Kupeldajad pole ainsad, kes saavad naise keha pealt oma osa. Olgem ausad- naisest saab rääkida selles räpases skeemis täpselt nii kaua, kuni kodanik omab passi.
Skeem on lihtsamast lihtne ja ülimalt julm. Noori eluvõõraid naisi meelitatakse Läände raha teenima. Kuulutustes pakutakse välja lapsehoidja, ettekandja või tantsijatari tööd. Kord juba bussiga teele asutud pakub tööotsa organisaator välja süütu mõtte, et kogume passid kokku ja pärast piiri saate oma dokumendi tagasi. See on viimane kord, kus naine passi näeb. Talt on röövitud tema isikut tõendav dokument, mille tagasi saamiseks ja kojusõidu pileti ostmiseks „pakutakse” naisele tööotsa. Pakkumine on jutumärkides, sest naisel pole valikut. Ta on osavalt pandud sundolukorda.
Töö tähendab jalgevahe müümist. Lõviosa rahast tuleb kohe ära anda. Sest pass või pilet tuleb „välja teenida”. Nii lihtsa ja jõhkra mudeli järgi satuvad kümned tuhanded naised Läänes organiseeritud orjusesse. Politseisse keelab seesama „tööandja”naisel minna hurjutava jutuga, kes sind ikka usub, sul ju pole isikut tõendavat dokumenti.Vähe sellest- lubatakse helistada naise perekonnale ja ära rääkida, et noor naine teenib välismaal raha „litsi löömisega”. Niisiis on naine situatsioonis, kus peab olema äärmiselt meelekindel, et olukorrast puhtalt välja tulla.
1.märtsil algatas Euroopa Sotsiaaldemokraatlik Naisühendus protestiaktsiooni. Selle raames koguti nädala vältel 22 000 allkirja jalgpalli maailmameistrivõistluste aegu toimuva inimkaubanduse vastu. Aktsioon toimus ka Pärnus, kus kahe tunniga kogusime 300 allkirja. Üldse tuli 1,3 miljoniga Eestist sama palju proteste kui 60 miljoni elanikuga Itaaliast. Eestaste aktiivsuse üle tuleb tõelist uhkust tunda.
Allkirja on andnud väga paljud Euroopa Liidu peaministrid. Teiste hulgas Tony Blair, José Luis Zapatero, Göran Persson, Romano Prodi, José Sócrates, Ferenc Gyurcsány, Jiří Paroubek ja Sergei Stanishev.27.aprillil arutasid Euroopa Liidu justiitsministrid eesotsas Rootsi ministri Bodströmiga jalgpalli MM ja inimkaubandusega seonduvat EL Ministrite Nõukogus. Endine jalgpallur Thomas Bodström pani juba varem Saksamaale ette keelustada prostitutsioon.
UEFA tegevjuht Lars-Christer Olsson ütles Euroopa Parlamendi liikmete ees 3.mail esinedes, et Euroopa jalgpall on inimkaubanduse ükskõik missuguse vormi vastu. Sama selget seisukohta aga jalgpalli MM peakorraldaja FIFA kahjuks ei ole julgenud väljendada. Vastuses Euroopa Sotsiaaldemokraatliku Naisühenduse kirjale väitis FIFA, et nad vastutavad kõige eest, mis toimub staadionidel, aga mitte selle eest, mis toimub staadionide taga.
On väga oluline, et jalgpallurid võtaksid üle maailma selge positsiooni. Nemad on kangelased, kelle mängu tulevad sajad tuhanded fännid Saksamaale vaatama. Kui iidol annab teada, et ta ei salli inimkaubandust ja vihkab staadionide ümbrusesse juba püstitatud liikuvaid bordelle, siis on sellel sõnumil erakordselt suur kandepind. Eeskuju võiks võtta meie Martin Reimist, kes märtsi algul aitas Pärnus koguda protestiallkirju orjakaubanduse vastu.
Euroopa Parlamendi liige
(artikkel ilmus 2006. aasta juunikuu Annes)
Kui ma üldse spordivõistlusi jälgin, siis jalgpalli ikka käin vaatamas. Sel suvel on jalgpallil laiem tähendus kui kunagi varem.9.juunil algavad jalgpalli maailmameistrivõistlused. Terve kuu vältavad ülipõnevad mängud toovad Saksamaa erinevatele staadionidele eeldatavalt umbes miljon huvilist üle maailma.
Kõik oleks väga kena, kui kätt südamele pannes võiks väita, et tegemist on pelgalt spordipeoga. Et fännid tulevad üleilmselt kokku ainult selleks, et osa saada oma iidolite suurepärasest mängust. Paraku on seekordne jalgpall varjutatud orjakaubandusega.
Pealtnäha on kõik peaaegu et seaduslikki. Euroopa Liidu 25 liikmesriigist kahes on prostitutsioon seadusega lubatud. Need maad on Holland ja Saksamaa. Just viimane on jalgpalli MM-i toimumise koht. Saladus pole ka see, et fännidel täheldatakse pärast võistlusi kõrgendatud meeleolu. Õllerüüpamine pärast mängu on enam-vähem kohustuslik. Aga mitte ainult. Paraku.
Kus nõudlus, seal pakkumine. Vabaturg. Juriidilisformaalselt ei tohikski nagu reageerida. Kehamüümine on Saksamaal ju seadusega lubatud. Milles siis asi, kui fänn tahab k.... teha ja seadus seda lubab?! Ega sekkukski, kui asi piirduks Vana Euroopa naistega. Kahjuks on teada, et nö värsket liha tuuakse sisse 40 000-100 000 naise kujul Uuest Euroopast. Kujundlikult kõneldes sama palju kui Pärnus elanikke vastsündinust raugani.
Uue Euroopa all mõistetakse teiste hulgas ka Eestit, Lätit, Leedut. Iseenesest mõistetavalt pakivad kuritegelikud jõud veokitesse noori naisi Ukrainas, Moldovas, Balkanil.Ilmselt ei jää puutumata ka Ladina-Ameerika, Aafrika, Aasia. Ent Ida-Euroopast räägitakse ennekõike.
Ja jällegi, kui naine tahab keha müüa, las teeb seda. Ka siin võiks jätta reageerimata, kui tegu oleks kahe inimese vahelise ostu-müügi aktiga.Aga pole mitte. Antud juhul on mängus organiseeritud kuritegelikud jõud, kes haistavad hiigelkasumit. Kupeldajad pole ainsad, kes saavad naise keha pealt oma osa. Olgem ausad- naisest saab rääkida selles räpases skeemis täpselt nii kaua, kuni kodanik omab passi.
Skeem on lihtsamast lihtne ja ülimalt julm. Noori eluvõõraid naisi meelitatakse Läände raha teenima. Kuulutustes pakutakse välja lapsehoidja, ettekandja või tantsijatari tööd. Kord juba bussiga teele asutud pakub tööotsa organisaator välja süütu mõtte, et kogume passid kokku ja pärast piiri saate oma dokumendi tagasi. See on viimane kord, kus naine passi näeb. Talt on röövitud tema isikut tõendav dokument, mille tagasi saamiseks ja kojusõidu pileti ostmiseks „pakutakse” naisele tööotsa. Pakkumine on jutumärkides, sest naisel pole valikut. Ta on osavalt pandud sundolukorda.
Töö tähendab jalgevahe müümist. Lõviosa rahast tuleb kohe ära anda. Sest pass või pilet tuleb „välja teenida”. Nii lihtsa ja jõhkra mudeli järgi satuvad kümned tuhanded naised Läänes organiseeritud orjusesse. Politseisse keelab seesama „tööandja”naisel minna hurjutava jutuga, kes sind ikka usub, sul ju pole isikut tõendavat dokumenti.Vähe sellest- lubatakse helistada naise perekonnale ja ära rääkida, et noor naine teenib välismaal raha „litsi löömisega”. Niisiis on naine situatsioonis, kus peab olema äärmiselt meelekindel, et olukorrast puhtalt välja tulla.
1.märtsil algatas Euroopa Sotsiaaldemokraatlik Naisühendus protestiaktsiooni. Selle raames koguti nädala vältel 22 000 allkirja jalgpalli maailmameistrivõistluste aegu toimuva inimkaubanduse vastu. Aktsioon toimus ka Pärnus, kus kahe tunniga kogusime 300 allkirja. Üldse tuli 1,3 miljoniga Eestist sama palju proteste kui 60 miljoni elanikuga Itaaliast. Eestaste aktiivsuse üle tuleb tõelist uhkust tunda.
Allkirja on andnud väga paljud Euroopa Liidu peaministrid. Teiste hulgas Tony Blair, José Luis Zapatero, Göran Persson, Romano Prodi, José Sócrates, Ferenc Gyurcsány, Jiří Paroubek ja Sergei Stanishev.27.aprillil arutasid Euroopa Liidu justiitsministrid eesotsas Rootsi ministri Bodströmiga jalgpalli MM ja inimkaubandusega seonduvat EL Ministrite Nõukogus. Endine jalgpallur Thomas Bodström pani juba varem Saksamaale ette keelustada prostitutsioon.
UEFA tegevjuht Lars-Christer Olsson ütles Euroopa Parlamendi liikmete ees 3.mail esinedes, et Euroopa jalgpall on inimkaubanduse ükskõik missuguse vormi vastu. Sama selget seisukohta aga jalgpalli MM peakorraldaja FIFA kahjuks ei ole julgenud väljendada. Vastuses Euroopa Sotsiaaldemokraatliku Naisühenduse kirjale väitis FIFA, et nad vastutavad kõige eest, mis toimub staadionidel, aga mitte selle eest, mis toimub staadionide taga.
On väga oluline, et jalgpallurid võtaksid üle maailma selge positsiooni. Nemad on kangelased, kelle mängu tulevad sajad tuhanded fännid Saksamaale vaatama. Kui iidol annab teada, et ta ei salli inimkaubandust ja vihkab staadionide ümbrusesse juba püstitatud liikuvaid bordelle, siis on sellel sõnumil erakordselt suur kandepind. Eeskuju võiks võtta meie Martin Reimist, kes märtsi algul aitas Pärnus koguda protestiallkirju orjakaubanduse vastu.
posted by Triinu at 6/10/2006
0 Comments:
Post a Comment
<< Home