NESTOR: Kuusteist protsenti palgatõusu?

Eiki Nestor
Riigikogu liige,
sotsiaaldemokraat
(artikkel ilmus 2006. aasta maikuus maakondlikes lehtedes)

Just sellise tulemuseni jõudsid ametnikud, kui nad võrdlesid eelmisel ja sellel aastal esimese kolme kuuga Eestis makstud palkasid. Selle loo kirjutamise hetkel on Postimehe koduleheküljel makstavate palkade asjus oma arvamust avaldanud pea viissada inimest. Üle poole nendest oli sunnitud vastama, et nende palk pole aasta jooksul tõusnud. Veerandil vastanutest tõstis ülemus palka. Ainult kahekümnel sajast oli võimalik vastata nii, nagu ühes demokraatlikus ja turumajanduslikus riigis vastama peab – küsisin palgatõusu ja palka tõstetigi. Loodetavasti on nende inimeste palgatõus tagatud ka palgaleppega, nii nagu mõistlik oleks.
Mida peaks aga sellist numbrit lugedes mõtlema näiteks päästja, politseinik, vanglaametnik või piirivalvur? Või mida saaks ta kodus abikaasale vastata, kui too pärib – kaua Sa seal selle niru palga peal veel vireled?
Neil ei olegi midagi mõistlikku ütelda või vastata, sest nende tööandja Vabariigi Valitsuse näol on palkade tõusu Eestis selgelt maha maganud. Valitsusele ei saanud ju olla üllatuseks meie liitumine Euroopa Liiduga ja selle liitumise mõjud palkadele. Töötaja läheb ikka sinna, kus rohkem makstakse, kas see on mõni üllatus?
Riigi raha, teadagi, jagatakse riigieelarvega. Selle tegemisel on jäme ots valitsuse ja teda toetavate Reformierakonna, Keskerakonna ja Rahvaliidu saadikute käes. Eelarvevaidlustes oli riigiteenistujate palk teravalt üleval, aga lahendust vajalikus mahus ei tulnud.
Tänaseks on aga olukord niivõrd terav, et oodata enam ei ole lihtsalt võimalik. Politseinikke lihtsalt ei jagu, tuletõrjeautod jõuavad tulekahjule ainult juhiga ja kutsuja hooleks jääb voolikutega toimetamine. Siseministri kaebelood ja lubadused on tegeliku katteta. Sõnu pannile ei pane ja ootustega lastele kooliraamatuid ei osta.
Valitsusel tuleks juba juunis esitada Riigikogule riigieelarve muutmise seadus ja tõsta vähemasti sisejulgeoleku töötajate palkasid. Katte nende kulutuste tegemiseks saavad nad leida juba olemasolevast eelarvest, sest nii mitmedki kuluread riigieelarves on näiteks kas või Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi käsutuses ilma sisuta. Ja jäävad seega tegemata. Kui Savisaar pole siiamaani suutnud Arengufondi luua ja selleks ettenähtud raha pole võimalik kasutada, siis peaks see kiirkorras minema sisejulgeoleku palkadeks. Kui seadus Arengufondist saab vastu võetud, küll siis jõuab ka lisaeelarve või järgmise aasta eelarvega selleks raha eraldada. Täna seisab see raha lihtsalt niisama.
Võib juhtuda, et minister Laanetist pole sellist tegijat, kes Savisaare riiulis seisvat raha suudaks puutuda. Siis tuleks palgatõus igal juhul ette näha lisaeelarvega, aga tagasiulatuvalt näiteks selle aasta algusest või poolest aastast.
Omaette lugu on sellega, kas ja kuidas riigieelarves ettenähtud raha tegelikus palganumbris välja näeb. Siin on ainult üks lahendus – valitsuse ja riigitöötajate ametiühingu palgalepe, selles must-valgel kirjutatud palganumber ja kuupäev, mis ajast see number kehtib. Kui sellist kokkulepet kiiresti ei sünni, võib isegi eelarve suurendamine nõutavas määras palku mitte tõsta, sest raha kulub lihtsalt mujale.
Kui ülaltoodu oli jutt sellest, mida valitsus saab ja peaks tegema juba käesoleval aastal, siis isegi järgmise aasta kohta pole veel midagi mõistlikku lisada. Näiteks politseinikud, kes peavad igati õigustatuks vähemalt 8100 krooni suurust töötasu kuus. Politseiameti juhid on arvestanud mõnevõrra väiksema summaga ja küsinud palgatõusuks täiendavalt üle 360 miljoni krooni. Rahandusministeerium aga on lubanud vaid 109 miljonit ja sedagi koos majanduskulude tõusuga. Ehk sellest, üle kolme korra väiksemast rahast, tuleks tõsta nii palku kui osta politseile varustust. Miks peaks selle teadmise juures politseinik kaua mõtlema, kas minna uuele tööle, või ei?
Valitsusel puudub täna igasugune sisuline õigus öelda, et neil ei jätku palgatõusuks raha. Sest sellest rahast on nad ise ennast ilma jätnud täiesti lühinägeliku maksureformi tõttu. Valdav osa meist ei jaks endale ise turvamehi palgata ja tuletõrjeautosid osta. Seda peame tegema ikka ühiselt, läbi maksude ja nii, et politsei tõesti olemas oleks ja tuletõrjujad tuld kustutaks.