TOOMAS HENDRIK ILVES: "Vaade tulevikku"

Eesti rahvas soovib, et Eesti oleks euroopalik, kõigist oma kaaskodanikest hooliv, seadusi ja isikuvabadusi austav põhjamaine riik. Rahvas soovib, et leiaksime lähiaastatel lahendused meie tulevikku otsustavalt mõjutavatele probleemidele – rahvastiku vananemisele, madalale sündivusele, töökäte nappusele, viletsale tervisele, riigi suutlikkusele reageerida nii merereostusele kui metsatulekahjule, piirkondliku arengu ebaühtlusele.

Eesti rahvas tahab end tunda hästi ja koduselt just Eestis ja mitte mujal.

Seda kõike tahan minagi.

Presidendina tõotan käituda vastavalt Eesti seaduste sisule ja vaimule, järgida rangelt erakondadeülesuse põhimõtet ja poliitilisi häid tavasid ning kohelda kõiki kaaskondanikke ja organisatsioone võrdselt. Tahan teha lõpu Eestit lõhestavale vastandamisele linnaks ja maaks, vanadeks ja noorteks, endisteks ja praegusteks, ühe või teise erakonna või maailmavaate toetajateks.

Eesti riik on Eesti rahva ainus kodu, siin kehtivad käitumisreeglid peavad tagama Eesti rahva, keele ja kultuuri säilimise. Eesti rahva heaolu kasv on rahva edasikestmise eeltingimus.


PRESIDENT KUI RIIGI VÄÄRTUSTE KAITSJA

Eesti põhiväärtused sõnastati Iseseisvusmanifestis 24. veebruaril 1918: Eesti on iseseisev demokraatlik vabariik, kus inimesed, „usu, rahvuse ja poliitilise ilmavaate peale vaatamata, leiavad ühtlast kaitset vabariigi seaduste ja kohtute ees”;
president hoiab Eestit demokraatia ja õigusriigi kursil. Kui õiguskantsler valvab seaduste juriidilise täitmise järele ning riigikontrolör jälgib maksumaksja raha sihipärast kasutamist, siis president vastutab põhiseaduse vaimu ja mõtte tagajana otsuste eetilisuse eest. Kui juriidilise korrektsuse katte all väänatakse ja rikutakse seaduste mõtet, siis peab president sekkuma;
president kaitseb arste, koolijuhte, riigiametnikke ja teisi avaliku sektori töötajaid sundparteistamise surve eest. President kaitseb linna- ja vallajuhte, keda sunnitakse või meelitatakse astuma võimuparteidesse;
riiklikke teenetemärke annetades teadvustab Eesti igal aastal oma väärtuseid ja vaimu. President tunnustab riiklike teenetemärkidega Eesti igapäevaelu kangelasi, neid, kes juhinduvad oma tegevuses inimlikest väärtustest ja kodanikutundest, näiteks vabatahtlikke metsatulekahjude kustutajaid, lastekodulastele vanemliku hoole andjaid jt. Erakondlikust lojaalsusest või kuulumisest presidendi lähikonda ei piisa tunnustuseks riiklikul tasandil.


PRESIDENT KUI ÜHENDAJA JA TASAKAALUSTAJA

president püüdeks on taasühendada viimaste aastate vastandumistes lõhenenud ühiskonda; president ei otsi minevikust seda, mis meid vastandab, vaid seda, mis meid ühendab, mis aitab ehitada ühist tulevikku;
president on parteideülene nii sõnas kui teos, pole olemas „presidendiparteid” ega mõne partei presidenti, samuti ei garanteeri president parteide kokkuleppeid;
president väärtustab, kaitseb ja julgustab moraalselt kõiki huvigruppe, nii vabadusvõitlejaid kui sundüürnikke, nii pensionäre kui noorteorganisatsioone jne. President kohtleb kõiki võrdse tähelepanuga ja aitab oma sõnade ja tegudega kaasa kodanikuühiskonna tugevnemisele;
president osutab probleemidele ja otsib aktiivselt lahendusi, kui huvigruppide erimeelsused, näiteks minevikusündmuste tõlgendused hakkavad ohustama riigi stabiilsust ja Eesti mainet;
president lähtub heast poliitilisest tavast ja teeb pärast valimisi ettepaneku valitsuse moodustamiseks valimistel rahvalt suurima toetuse saanud erakonna peaministrikandidaadile;
presidendil lasub kohustus juhtida riigivõimu esindajate tähelepanu, kui nende tegevus hakkab riivama valijate tahet ja õiglustunnet.


PRESIDENT KUI KOHALIKU VÕIMU USALDUSMEES

president asutab linna- ja vallavõimu esindajatest nõuandva mõttekoja eesmärgiga otsida lahendusi inimeste kodukandi probleemidele;
presidendi uks on alati avatud omavalitsusjuhtidele, et nende muresid ära kuulata ja neid lahenduste otsimisel toetada;
president kaasab kohaliku võimu esindajaid oma välisvisiitidele, koht presidendi saatjaskonnas pole mitte tänuavaldus või valitute privileeg. See on töö ja kohustus, mis peab Eestile kasu tooma;
kui kohalik rahvas on usaldanud kellelegi elu korraldamise ja arendamise oma kodukohas, siis usaldab seda meest või naist ka president.


PRESIDENT KUI ARUTELUDE KÄIVITAJA

president peab koos teadlaste, kultuuritegelaste, ettevõtjate ja teiste asjatundjatega tõstatama ja sõnastama probleeme, mille lahendamine on hädavajalik Eesti riigile ja rahvale kestmiseks ka aastakümnete pärast;
presidendi mõttekoda peab pakkuma ideesid:
- kuidas peatada tööealiste elanike lahkumine Eestist, kuidas muuta Eesti elu- ja töökohana just meie enda rahvale kadestamis- ja naasmisväärseks;
- kuidas tagada lastega perede turvatunne, kuidas suurendada sündivust ja pikendada rahva eluiga;
- kuidas rõhutada ühiskonnas kõlbelisi ja vaimseid püsiväärtusi, kuidas panna piir enda ja teiste tervisest ning oma kaaskodanike rahust mittehoolivale käitumisele;
- kuidas võtta meie edasiselt arengult peamine pidur – Eesti piirkondliku arengu süvenev ebaühtlus –, mis üha enam halvendab laste võimalusi saada kogu riigis võrdväärsel tasemel haridust ning on seeläbi kujunenud vaimse ja majandusliku kihistumise peamiseks taganttõukajaks;
- kuidas Eesti töötab koos teiste Euroopa ja maailma riikidega välja energeetikakavad, mis vähendavad meie majanduse sõltuvust naftast, gaasist ja põlevkivist ning kaitsevad Eestit katsete eest mõjutada energiahinna ja -tarnete kaudu meie riigi poliitikat;
- kuidas saame kaitsta Eesti loodust ja elukeskkonda hetkekasu, saamahimu ja hoolimatuse eest.


PRESIDENT KUI VÄLISPOLIITIKA TEOSTAJA

riigi rahvusvaheline maine sõltub ka presidendi tõsiseltvõetavusest, mida tõestab Läti tõus Balti riikide eestkõnelejaks viimasel viiel aastal;
president peab sõnastama Eesti seisukohti ning veenma kogemuste ja oskuste toel kolleege teistest riikidest neid seisukohti toetama;
president juhindub valitsuse ja Riigikogu välispoliitilisest joonest ning võtab endale kohustuse selle kujundamisel ja elluviimisel aktiivselt osaleda;
Eesti lähiaastate välispoliitiline ülesanne on Eesti aktiivsuse, mõju ja usaldusväärsuse suurendamine Euroopa Liidus ja NATO-s. Kui tahame, et meid toetatakse, peame olema valmis toetama ka teisi.


PRESIDENT KUI RIIGIKAITSE KÕRGEIM JUHT

president kui riigikaitse kõrgeim juht toetab oma mõjujõuga Eesti riigi kaitsepoliitika järjepidevust, hoides sellega ära poliitilisest populismist ajendatud läbimõtlematuid muudatusi;
president peab oluliseks kaitsejõudude tsiviilkontrolli ja toetab valitsust selle tugevdamisel;
president osaleb aktiivselt riigikaitse tulevikukavade arutamisel eesmärgiga tagada neile plaanidele võimalikult laiapõhjalist avalikku toetust;
president hindab oma tegevuses kõrgelt kodanike kaitsetahet kui tugeva riigikaitse alust. President peab kaitsetahte üheks oluliseks kandjaks Kaitseliitu ja tähtsustab selle tegevust.


Eesti rahvas tahab, et Eesti oleks aktiivne, kuulatud ja usaldusväärne tegija Euroopas ja maailmas. Eesti rahvas tahab olla oma riigi üle uhke ja vaadata kindlalt tulevikku.

23. septembril otsustatakse Estonia kontserdisaalis, milline on tuleviku Eesti.