Marianne Mikko: Salapakt oli saatuslik ka Moldovale

TÄNA MÖÖDUB Molotovi-Ribbentropi paktist ja selle salaprotokollide sõlmimisest 68 aastat. Nagu on hästi teada, muutis see dokument Eesti elu pikkadeks aastakümneteks.
Nõukogude Liidu sõdurid vajutasid oma rasked sammud Maarjamaale ning need asendusid vaid lühikeseks ajaks Saksa sõdurite omadega. Siis saabus pikk okupatsiooniaeg, mil sõnavabadusest ja demokraatiast võis üksnes unistada.
PAKTI TULEMUSENA okupeeris Nõukogude Liit Eesti. Sellest vähem oleme teadvustanud, et kõnealune leping põhjustas ka Bessaraabia, praeguse Moldova liitmise nõukogude rahvaste «sõbraliku perega».
Praegu, kui Eesti annab Euroopa vaeseimale riigile Moldovale humanitaarabi, on igati kohane võrrelda nende kahe riigi ajalugu. Meie stardijooned on ju kahel korral samad olnud: nii Eesti kui Moldova liideti Nõukogude Liiduga ning aastakümned hiljem lahkusime sellest mõlemad.
MEENUTAME Teise maailmasõja eelset aega.
Eesti Vabariigiga sõlmis Nõukogude Liit niinimetatud vastastikuse abistamise pakti 1939. aasta 28. septembril. Sellega osutus võimalikuks Nõukogude armee sissetung Eestisse. Moldova sai pisut enam armuaega: selle piirkonna okupeeris Nõukogude Liit 1940. aasta juunikuu lõpupäevadel.
Juriidiliselt on Molotovi-Ribbentropi pakt tühiseks tunnistatud. Seda tegi Nõukogude Liidu rahvasaadikute kongress juba 1989. aastal. Pikalt selgitamatagi on selge, et just see lepe tegi võimalikuks Nõukogude okupatsiooni ja kommunistlikud kuriteod nii Eestis kui Moldovas. Kuidas aga käsitletakse okupatsiooni riiklikul tasandil, on juba teine küsimus.
Eesti Vabariik on nii Saksa kui Vene vägede Eestis viibimist alati okupatsiooniks pidanud. Moldova juhid eesotsas president Vladimir Voroniniga tähistasid aga veel 2005. aastal pidulikult riigi vabastamist 1944. aasta 24. augustil. See oli päev, mil Saksa sõduri saabas asendus Vene kirsaga ning algas Nõukogude okupatsioon.
Eestis on Nõukogude vägede sissetungi fašismi üle saavutatud võidu kontekstis samuti positiivse sündmusena tähistatud. Seda on teinud väike osa siin elavatest muulastest. Nõukogude okupatsiooni algust riiklikul tasandil tähistatud pole.
KAHT RIIKI on omavahel keeruline võrrelda. Eesti on rühkinud ja jõudnud Euroopa Liitu. Eesti on õigusriik, meil on tagatud sõnavabadus ja muud inimõigused. Töötavad kohtusüsteem ja demokraatlikult valitud parlament ning parlamendi otsuseid viiakse täie tõsidusega täide.
Molotovi-Ribbentropi paktist tulenevalt ei saa ma ilma Vene viisata külastada oma vanavanaisa kodu Pankjavitsa külas, sest see on Venemaa koosseisus.
Molotovi-Ribbentropi pakti vari on endiselt ka Moldova kohal. Praegu Moldovale ja teistele Euroopa riikidele palju peavalu põhjustava separatistliku Transnistria probleemid on osaliselt pärit just sellest ajast.
Moldova territoorium jagati taas ümber: Dnestri vasakkaldal Nõukogude Liidu koosseisus olnud Moldova ANSV ja Rumeenialt ebaseaduslikult annekteeritud Bessaraabia liitmise tulemusena moodustati Moldova NSV. Samas endise Bessaraabia lõunaosa anti Ukraina NSV-le, lõigates nii ära moldovlaste otsepääsu Mustale merele.
Kuigi Molotovi-Ribbentropi pakt on tunnistatud tühiseks, on selle mõjud Moldovas silmanähtavad. Vene väed on endiselt separatistlikus Transnistria piirkonnas ja pole märki, et nad lahkuma asuksid. Ometi oli Venemaal kohustus oma väed sealt välja viia juba 2002. aasta lõpuks.