IVARI PADAR: Tulumaksu vähem, aktsiisimakse enam

Keskmise palga eest sai 2000. aastal osta 35 liitrit viina, tänavu võimaldab Eesti keskmine palk osta juba 65 liitrit. Neid ja teisigi masendavaid arve meie alkoholitarbimise kasvu kohta näitasid eelmisel reedel avaldatud konjunktuuriinstituudi uuringu tulemused. Uuringu tutvustamisel kutsuti valitsust üles tõstma alkoholiaktsiisi, sest alkoholi hinnatõus on meie ostujõu tõusust ohtlikult kaugele maha jäänud.
Rahandusministrina raporteerin ma vastuseks majandusteadlase üleskutsele hea meelega: tehtud! Juba eelmisel neljapäeval otsustas valitsus kabinetiistungil tõsta kange alkoholi aktsiisi 30 protsenti, mis lisab näiteks pooleliitrise viinapudeli hinnale 12 krooni.
Ent otsus tõsta alkoholiaktsiisi oli vaid üks paljudest neljapäevasel kabinetiistungil heaks kiidetud maksumuudatustest, millest igaüks väärib omaette artiklit. Minu tänase artikli eesmärk on kirjeldada terviklikku pilti sellest, kuidas maksumuudatuste pakett meie inimeste ja riigi rahakotti mõjutama hakkab.

Maksumuudatuste pakett
Suur maksumuudatuste pakett jaguneb kaheks: esiteks tulumaksumuudatused, mis vähendavad nii inimeste maksukoormust kui riigi tulusid. Teiseks aktsiisitõusud, mis suurendavad tervist ja keskkonda kahjustava kauba tarbijate maksukoormust, aga ka riigi tulusid.
Esmalt tulumaksuseaduse muutmisest. Valitsus otsustas tõsta maksuvaba tulu praeguselt 2000 kroonilt kuus nelja aastaga 3000 kroonile. Sel moel jätame kõigile töövõtjatele juba 2008. aastal täiendavalt kätte 50 krooni kuus ehk 600 krooni aastas. 2011. aastaks jääb praegusega võrreldes igale töövõtjale täiendavalt kätte 195 krooni kuus ehk 2340 lisakrooni aastas.
Maksuvaba tulu suurendamine on sotsiaaldemokraatide hinnangul õiglane viis tulumaksukoormust vähendada, sest aitab eelkõige keskmise ja väiksema sissetulekuga peresid, kuna neis peredes jääb töövõtjatele kätte täiendavalt täpselt sama palju raha kui kõrgepalgalistel peredel. Samas suureneb nende perede sissetulek tänu maksuvabale tulule protsentides rohkem kui kõrgepalgalistel.
Teise olulise tulumaksumuudatusena vähendab valitsus üksikisiku tulumäära 2011. aastaks 18 protsendini, praegusega võrreldes täiendavalt veel kahe protsendipunkti võrra. Reformierakonna valimislubaduse täitmisega tuli sotsiaaldemokraatidel leppida, ehkki suhteliselt kõige vähem saavad sellest kasu väikesepalgalised töötajad, kes riigi abi tegelikult kõige rohkem vajavad.
Näiteks 100 000 krooni suurust kuupalka saav tippjuht võidab ühe protsendi võrra vähenevast tulumaksust 980 krooni kuus. 5000 krooni suurust kuupalka saav turvamees aga ainult 30 krooni kuus.
Kolmanda olulise muudatusena kehtestab valitsusliit täiendava tulumaksuvabastuse alates esimesest lapsest. Sellest võidavad need eesti pered, kus on vähemalt üks alla
17-aastane laps. Riigi tulusid vähendab täiendav maksuvabastus 900 miljoni krooni võrra aastas.
Maksuvaba tulu suurendamine tähendab riigieelarvele nelja järgmise aastaga 3,5 miljardi krooni võrra väiksemat tulu. Täiendav üksikisiku tulumaksumäära vähendamine kahandab riigi tulu 1,2 miljardit krooni. Neist arvudest on näha, et sotsiaaldemokraadid suutsid koalitsioonikõnelustel edukalt oma valimislubadusi kaitsta ning tasakaalustavad praeguses valitsusliidus parempoolseid koostööpartnereid.
Tulumaksumuudatuste hinda kokku liites saame tulemuseks, et järgmise nelja aasta vältel loovutab riik inimestele täiendavalt
7,4 miljardit krooni. Muidugi ei saa valitsus lubada olukorda, kus vähenevate riigi tulude tõttu halveneb hariduse ja tervishoiu tase, ohtu satub sisejulgeolek ning kogu riik saetakse ohtlikult õhukeseks.
Riigieelarvet tasakaalustavad suuremad aktsiisimaksud. Aktsiisimäärade tõstmisega soovib valitsus saavutada mitu eesmärki: kaitsta rahva tervist ja jätkata ökomaksureformi, täita Euroopa Liiduga ühinemisel võetud kohustused ja valmistada Eesti ette üleminekuks eurole. Kohati need eesmärgid kattuvad, näiteks tubakaaktsiisi on Eestil vaja tõsta nii rahva tervise kaitseks kui ELis kehtiva tubakaaktsiisi miinimummäärani jõudmiseks.

Aktsiisid toovad tulu
Kõige järsemalt tõuseb 2008. aastal tubaka- ja alkoholiaktsiis ja nende maksude suurendamine toob riigieelarvesse juba 2009. aastal täiendavalt ligi miljard krooni.
Euroopa Liiduga ühinemisest tuleneb vajadus ühtlustada paljude kaupade aktsiisitasemed ELi miinimumtasemega. Seetõttu peame tõstma lisaks tubakale bensiini- ja diislikütuse aktsiisi, mis toob riigi eelarvesse täiendavalt juba 2008. aastal üle 900 miljoni krooni.
Tarbijatele tähendab aktsiisitõus täiendavalt 1,3 krooni võrra kallimat bensiini ning 1,5 krooni võrra kallimat diislikütuse liitrit. Teisalt võivad kõik liiklejad kindlad olla, et kolmveerand sellest aktsiisilaekumisest kulub Eesti teede parandamiseks ja uuendamiseks.
Tõusevad ka maagaasi ja põlevkivikütteõli aktsiisimäärad ning aktsiisimaks kehtestatakse ka elektrienergiale. Nende kaupade puhul tähendab lisanduv aktsiis tarbija jaoks 3–5 protsendi suurust hinnatõusu. Ega see raha ei lähe ju Läti riigi eelarvesse, selle raha eest saab Eesti riik teha palju häid asju oma elanike jaoks.
Mitme kauba puhul (näiteks tubakas ja elekter) võiks Eesti euroliidus kehtiva minimaalse aktsiisimäärani jõudmisega veel oodata, ent ajastades aktsiisitõusud 2008. aastasse, suurendame võimalust viia inflatsioonitase aastateks 2010–2011 tasemele, mis lubab meil võtta kasutusele euro.
Kokkuvõttes tagab maksumuudatuste pakett ühiskonna tasakaalustatud arengu. Järgmise aasta riigieelarve on kavandatud 1,5 protsendi suuruse ülejäägiga, mis annab kindlustunde, et ka majanduslike tagasilöökide puhul suudab Eesti riik edukalt toimida.