URVE PALO: Eri kogukonnad peavad rohkem suhtlema!

Mida peate vajalikuks riigi tasandil praegu kiiresti ette võtta, et praeguses kriisiolukorras teravnenud pingeid Eesti eri kogukondade vahel leevendada?

Muidugi tuleb esmalt teha kõik, et taastada usaldus kogukondade vahel ning riigi suhtes. Rahustada, kuulata, püüda mõista, arutada ning olla valmis ka kompromissideks. Arvestades toimunud sündmusi, pole see kindlasti kerge, aga väga vajalik meie ühise tuleviku jaoks.
Tähtis ülesanne on inimeste toimuvast ja kavandatavast ning selle põhjustest edaspidi parem informeerimine nii eesti kui ka vene keeles. Sest info puudumine põhjustab oletusi ja müüte, mis omakorda tekitavad vääritimõistmist ja segadust.
Juba sel reedel on Eesti Vabariigi president kavandanud kutsuda kokku arvamusliidrite ümarlaua, millest võtavad osa eri rahvuste esindajad, ajakirjanikud, ettevõtjad, koolijuhid, ühiskonnategelased. Koos on kavas arutada ühiskonnas tekkinud pingeolukorda ning otsida võimalikke lahendusi. Ka rahvastikuministri büroo on protsessi aktiivselt kaasatud.
Praegu on oluline, et kõik saaksid aru, et integratsioon on tähtis ning et see pole ühe ministri büroo või sihtasutuse tegevus, vaid kõikide ministeeriumide, asutuste, organisatsioonide ja seltside koostöö. Meie kõigi koostöö, mis on seni jäänud piisava tähelepanuta. Paljud integratsioonialased tegevused olid korraldatud eestlastele ja mitte-eestlastele eraldi, nagu näiteks koolitused õpetajatele. Edaspidi on kavas korraldada rohkem ühiseid tegevusi – koolitusi, üritusi ning vaba aja veetmise võimalusi mõlemale kogukonnale koos, kus inimesed saavad omavahel rohkem suhelda ja üksteist paremini tundma õppida. Meil võivad olla eri emakeel ja kultuur, kuid meil on ühine tulevik ja kodumaa – Eesti.

On teie arvates praegune vastasseis tingitud ainult pronkssõduri ümberpaigutamisest ja ajaloo erinevast tõlgendamisest või paiskusid sellega seoses välja hoopis ulatuslikumad probleemid, mis on pikemat aega ühiskonnas nii-öelda kaane all küpsenud?

Kindlasti pole toimunu seotud vaid kujuga. Põhjused on sügavamad. Kogukondade omavaheline suhtlus pole olnud piisav ning informatsioon vähene ja osalt kallutatud. Ei ole olnud piisavalt dialoogi eri tasandil. Pean siin silmas nii dialoogi mikrotasandil, mis on tavainimeste omavaheline suhtlemine, kui ka dialoogi makrotasandil, mis on saavutatav meedia abil. Meil on lihtsalt paljuski erisugune infoväli ja seeläbi sageli ka erisugune suhtumine.

Millised on viimaste päevade ärevate sündmusega esile tulnud integratsioonitöö õppetunnid, mida tuleks edaspidi kindlasti arvestada?

Möödunud sündmuste käigus on üles kerkinud teadmine, et eri kogukonnad pole tõesti omavahel piisavalt suhelnud, üksteise kultuuri ja mõttemaailma vastu huvi tundnud.