MARK SOOSAAR: Pärnule oma arhitektuuripoliitika?
Linnavolikogus tuleb nädala pärast otsustamisele spordihalli asukoht. Eelnõule lisatud seletuskiri on ülimalt lühike ning selles puuduvad võrdlevad tasuvusuuringud, läbimõeldud mõjud ruumilisele arengule nii linnas kui lähivallas Saugas.
Paistab läbi ühe huvigrupi surve paigutada hall naabervalla territooriumile. Tunda on ka vastasleeri kramplikku soovi hoida kinni linna üldplaneeringu loogikast.
Esmapilgul tundub, et spordihalli ja messikeskuse tõstmine Sauga valda on õige otsus, sest seoses suure rahvakogunemisega kasvab hüppeliselt liikluskoormus. Just seepärast ongi nii Helsingis kui Stockholmis suured messikeskused paigutatud tsentrumist eemale. Hartwall-Arena ja Globen kerkisid äärelinna laiade liiklusmagistraalide äärde. Kui 15 000 - 20 000 inimest peab korraga saabuma ja pärast vaatemängu lahkuma, ei saa autodelaviini vältida.
Küsitavused Saugas
Samal ajal peame endalt küsima, kas umbes 50 000 elanikuga Suur-Pärnu on võrreldav Helsingi ja Stockholmiga. Kas Sauga megahallil on vaatemängude turul väljavaateid võistelda Tallinnaga, kus Saku Suurhallgi seisab silmitsi toimetulekuprobleemidega?
Väheusutav, et kontserdi- ja sporditurg lähemal ajal oluliselt laieneb. Kes tagab, et vähemalt kord nädalas hakkavad fännid Riiast, Peterburist ja Tallinnast Pärnusse sõitma? Teisiti aga hiigelkeskus end vaevalt ära majandab.
Asukoht Sauga vallas Tallinna maantee ja lennuvälja vahel tekitab teisigi küsimusi. Mitte ainult asjaolu, et hall jääb Pärnu spordirahvale kaugeks, vaid ka ühendused Pärnut ümbritseva ringteega on segased. Vastavalt maakonnaplaneeringule on kavandatav ringtee ju hoopis teisel pool Sauga jõge!
Plussid linnas
Riia maantee ja Tammsaare puiestee ristmik on Pärnu linna geograafiline keskpunkt. Siit on võrdne kaugus linnapiirini nii Raekülas kui Vana-Pärnus. Seda on tunnetanud äriringkonnad, sest miks muidu ollakse valmis ümbritsema Alevi kalmistut kaubahallidega?
Linna üldplaneeringu liiklusskeem näeb ette kogu Tammsaare puiestee ehitamise neljarealiseks, seejärel selle pikendamise üle Riia maantee kuni jõeni. Tulevikus siia kerkiv sild viib magistraaltänava haigla juurde ning ühineb Ehitajate teega.
Seega asuks Pärnu spordirahva ammuoodatud spordihall suurte liiklusarterite vahetus läheduses, käeulatuses linna kõige tihedamale elamualale – Mai linnaosale. Hea paik jala või jalgrattaga trennis käia! Kiviviske kaugusele jääks hotellikett, mis algab Strandiga ning lõpeb Ammende ja Viikingiga. Just seda on silmas peetud linna arengukavas, kuhu 2006. aastal kinnitati linna spordihalli asukohaks Tammsaare ja Riia maantee ristumise piirkond.
Kahtlused linnas
Mis aga hakkab juhtuma Riia maantee ja Tammsaare puiestee ristmikualal, kui siia kerkib megahall, on läbi uurimata. Kas mitte jalaväepataljon ei jää jalgu liiklusvoogudele? Või ehk ongi sõjaväel aeg kolida uuele ja avaramale territooriumile ning vabastada ristmik tsiviilobjektile?
Kahtlusi tekitab ka spordihalli sobivus miljööväärtusliku Riia maantee äärde, kus unikaalsed väikeelamud kenasti reas ning otse tulevase halli vastas muinsuskaitseline kalmistu. Kas oleme valmis spordihallile esitama kõrgeid arhitektuurseid nõudmisi, et ta sulanduks ajaloolisse miljöösse? Kuninga tänava kooli spordihalli saamislugu julgustab, et selle probleemiga saab Pärnu hakkama.
Ja veel. Aastaid on räägitud vajadusest koostada teemaplaneering Pärnu spordiobjektide paiknemise tarvis. Vajadus üldplaneeringut täpsustava kaardi järele kerkis seoses Kalevi staadioni uuendusplaaniga, sest korraliku jalgpallistaadioni jaoks on too algselt velodroomiks mõeldud plats Rannahotelli juures liialt kitsas.
Ideaalse spordiobjektide võrgustikuga, mis ühendatud loogilise ühistranspordiskeemiga, võiksime saavutada Läänemere-äärsete spordimängude korraldamiseks unikaalse linna staatuse. Kas me seda aga tahame?
Muide, teemaplaneering Pärnu spordiobjektide jaoks kirjutati linna arengukavasse juba 2004. aastal.
Kus on meie linna arhitektuuripoliitika?
Allakirjutanu ei taha mõjutada linnavolikogu otsustama ühe ega teise asukoha kasuks. Las jääb rahvasaadikute südametunnistusele otsus, millega määratakse olulise ühiskondliku ehituse edu või ebaedu. Aga ka linna valgumine oma piiride taha või vastupidi: Pärnu linna kui urbaniseerunud keskkonna konsolideerimine.
Mulle teeb kõige enam muret Pärnu tuleviku kujundamise hüplev heitlikkus. Tunnistagem: meil puudub korralik visioon linna ruumiliseks arenguks ehk teisisõnu - puudub oma arhitektuuripoliitika. Vajame poliitilist kokkulepet, mis välistaks elanikkonna väljavalgumise linnalähedastesse putkadesse. Vajame dokumenti, mis väärtustab Pärnu ajaloolisi hoonestus- ja haljastustraditsioone, aitab hoida linna omapära ja parandada elukvaliteeti pärnade linnas.
Kehtiv seadusandlus sellist dokumenti küll ei nõua, kuid miks ei võiks me olla valdkonna pioneerid.
Õppigem Oulult
Soomes on paljudel linnadel oma arhitektuurne visioon ja meile asukohalt sarnaseim neist on Oulu. Linn Botnia lahe põhjaosas ja suure Oulu jõe suudmes viimistleb iga viie aasta järel oma arhitektuuripoliitikat, millest püüdlikult kinni peetakse.
Oulu ruumilise arengu tähtsamad põhimõtted on järgmised:
1. Linnaplaneerimise lähtepunktiks on haruldane Põhjala kooslus, kus kohtuvad meri, jõgi ja avatud taevas linna kohal. Linna ajalooline süda ja teda ümbritsevad merelahed ning metsad peavad olema avatud, atraktiivsed ja valmis meelitama linna uusasukaid.
2. Oulu on avatud moodsale, kõrgekvaliteedilisele arhitektuurile, mis kutsub külalisi lähedalt ja kaugelt. Oulu hindab uut ja üllatuslikku arhitektuuri, milles on traditsioonilised väärtused: sümmeetria, harmoonia, ilu ja vaimsus.
3. Oulu linna omapära hoidmiseks tuleb säilitada ajaloolist arhitektuuripärandit. Väärtarhitektuuri ei tohi asendada uusehitistega. Ajalugu on asendamatu väärtus, mille hoidmine nõuab nii inim- kui finantsressursse. Seepärast tuleb pärandi restaureerimisel ja säilitamisel appi võtta parimaid rahvusvahelisi kogemusi.
4. Hea elukeskkond peab olema tervislik, mugav ja kõigile oululastele juurdepääsetav.
5. Uusehitiste püstitamisel ei tohi olla määravaks hind, vaid kõrgetasemeline arhitektuurne kvaliteet.
6. Üldplaneering valitsegu üle detailplaneeringute, üldplaan on aluseks tänavate, väljakute ja hoonestuse kujundamisel. Iga konkreetne detailplaan ja selle alusel rajatav ehitis peab lähtuma linna kui terviku vaimust.
Oulu peab alati nägema välja nagu Oulu.
Pärnu kavandab uut üldplaani
Mõni päev tagasi astus Pärnust läbi nooruke arhitekt, kellelt linnavalitsus on tellinud uue üldplaneeringu lähteülesande. Nädala pärast peaks mees paberiga tagasi tulema. Ja ma ei pane imeks, kui volikogule tehakse selgeks, et 33 rahvaasemikku peavad selle ka algatama. Investoritele on ju vaja võimalikult ruttu järgmised ehitusplatsid kätte juhatada!
Usun, et ühel ilusal päeval hakatakse siiski Pärnu raekojas kuulda võtma inimesi, kes on siin põlvkondade kaupa elanud ning tahavad, et linn jääks hubaseks koduks meie lastele.
Tahaks loota, et Pärnut ehitatakse kui ainulaadset linna, mis erineb näiteks Oulust oma iidsete parkide ja eestipärase puitarhitektuuriga.
Muide, unikaalsust lisavad Pärnule mitu looduskaitseala, mis suisa linnas asudes on meile tasuta kingitus oma haruldase taime- ja linnuriigiga. Kuidas muuta need alad loodusturistide mekaks, võiks olla järgmine põnev ülesanne.
Meie oma linna arhitektuuripoliitikat luues saab kaasata protsessi paljusid pärnakaid, inimesi, kel on tahet jagada oma teadmisi kodulinna harmooniliseks edendamiseks.
Laias arutelus sündinud dokument aitaks spetsialiste üldplaneeringu koostamisel. Ja spordihall libiseks valutult oma kõige õigemasse paika.
Ehk on aeg õppida teistelt Põhjala linnadelt, kel puberteediiga ammu selja taha jäänud.
Paistab läbi ühe huvigrupi surve paigutada hall naabervalla territooriumile. Tunda on ka vastasleeri kramplikku soovi hoida kinni linna üldplaneeringu loogikast.
Esmapilgul tundub, et spordihalli ja messikeskuse tõstmine Sauga valda on õige otsus, sest seoses suure rahvakogunemisega kasvab hüppeliselt liikluskoormus. Just seepärast ongi nii Helsingis kui Stockholmis suured messikeskused paigutatud tsentrumist eemale. Hartwall-Arena ja Globen kerkisid äärelinna laiade liiklusmagistraalide äärde. Kui 15 000 - 20 000 inimest peab korraga saabuma ja pärast vaatemängu lahkuma, ei saa autodelaviini vältida.
Küsitavused Saugas
Samal ajal peame endalt küsima, kas umbes 50 000 elanikuga Suur-Pärnu on võrreldav Helsingi ja Stockholmiga. Kas Sauga megahallil on vaatemängude turul väljavaateid võistelda Tallinnaga, kus Saku Suurhallgi seisab silmitsi toimetulekuprobleemidega?
Väheusutav, et kontserdi- ja sporditurg lähemal ajal oluliselt laieneb. Kes tagab, et vähemalt kord nädalas hakkavad fännid Riiast, Peterburist ja Tallinnast Pärnusse sõitma? Teisiti aga hiigelkeskus end vaevalt ära majandab.
Asukoht Sauga vallas Tallinna maantee ja lennuvälja vahel tekitab teisigi küsimusi. Mitte ainult asjaolu, et hall jääb Pärnu spordirahvale kaugeks, vaid ka ühendused Pärnut ümbritseva ringteega on segased. Vastavalt maakonnaplaneeringule on kavandatav ringtee ju hoopis teisel pool Sauga jõge!
Plussid linnas
Riia maantee ja Tammsaare puiestee ristmik on Pärnu linna geograafiline keskpunkt. Siit on võrdne kaugus linnapiirini nii Raekülas kui Vana-Pärnus. Seda on tunnetanud äriringkonnad, sest miks muidu ollakse valmis ümbritsema Alevi kalmistut kaubahallidega?
Linna üldplaneeringu liiklusskeem näeb ette kogu Tammsaare puiestee ehitamise neljarealiseks, seejärel selle pikendamise üle Riia maantee kuni jõeni. Tulevikus siia kerkiv sild viib magistraaltänava haigla juurde ning ühineb Ehitajate teega.
Seega asuks Pärnu spordirahva ammuoodatud spordihall suurte liiklusarterite vahetus läheduses, käeulatuses linna kõige tihedamale elamualale – Mai linnaosale. Hea paik jala või jalgrattaga trennis käia! Kiviviske kaugusele jääks hotellikett, mis algab Strandiga ning lõpeb Ammende ja Viikingiga. Just seda on silmas peetud linna arengukavas, kuhu 2006. aastal kinnitati linna spordihalli asukohaks Tammsaare ja Riia maantee ristumise piirkond.
Kahtlused linnas
Mis aga hakkab juhtuma Riia maantee ja Tammsaare puiestee ristmikualal, kui siia kerkib megahall, on läbi uurimata. Kas mitte jalaväepataljon ei jää jalgu liiklusvoogudele? Või ehk ongi sõjaväel aeg kolida uuele ja avaramale territooriumile ning vabastada ristmik tsiviilobjektile?
Kahtlusi tekitab ka spordihalli sobivus miljööväärtusliku Riia maantee äärde, kus unikaalsed väikeelamud kenasti reas ning otse tulevase halli vastas muinsuskaitseline kalmistu. Kas oleme valmis spordihallile esitama kõrgeid arhitektuurseid nõudmisi, et ta sulanduks ajaloolisse miljöösse? Kuninga tänava kooli spordihalli saamislugu julgustab, et selle probleemiga saab Pärnu hakkama.
Ja veel. Aastaid on räägitud vajadusest koostada teemaplaneering Pärnu spordiobjektide paiknemise tarvis. Vajadus üldplaneeringut täpsustava kaardi järele kerkis seoses Kalevi staadioni uuendusplaaniga, sest korraliku jalgpallistaadioni jaoks on too algselt velodroomiks mõeldud plats Rannahotelli juures liialt kitsas.
Ideaalse spordiobjektide võrgustikuga, mis ühendatud loogilise ühistranspordiskeemiga, võiksime saavutada Läänemere-äärsete spordimängude korraldamiseks unikaalse linna staatuse. Kas me seda aga tahame?
Muide, teemaplaneering Pärnu spordiobjektide jaoks kirjutati linna arengukavasse juba 2004. aastal.
Kus on meie linna arhitektuuripoliitika?
Allakirjutanu ei taha mõjutada linnavolikogu otsustama ühe ega teise asukoha kasuks. Las jääb rahvasaadikute südametunnistusele otsus, millega määratakse olulise ühiskondliku ehituse edu või ebaedu. Aga ka linna valgumine oma piiride taha või vastupidi: Pärnu linna kui urbaniseerunud keskkonna konsolideerimine.
Mulle teeb kõige enam muret Pärnu tuleviku kujundamise hüplev heitlikkus. Tunnistagem: meil puudub korralik visioon linna ruumiliseks arenguks ehk teisisõnu - puudub oma arhitektuuripoliitika. Vajame poliitilist kokkulepet, mis välistaks elanikkonna väljavalgumise linnalähedastesse putkadesse. Vajame dokumenti, mis väärtustab Pärnu ajaloolisi hoonestus- ja haljastustraditsioone, aitab hoida linna omapära ja parandada elukvaliteeti pärnade linnas.
Kehtiv seadusandlus sellist dokumenti küll ei nõua, kuid miks ei võiks me olla valdkonna pioneerid.
Õppigem Oulult
Soomes on paljudel linnadel oma arhitektuurne visioon ja meile asukohalt sarnaseim neist on Oulu. Linn Botnia lahe põhjaosas ja suure Oulu jõe suudmes viimistleb iga viie aasta järel oma arhitektuuripoliitikat, millest püüdlikult kinni peetakse.
Oulu ruumilise arengu tähtsamad põhimõtted on järgmised:
1. Linnaplaneerimise lähtepunktiks on haruldane Põhjala kooslus, kus kohtuvad meri, jõgi ja avatud taevas linna kohal. Linna ajalooline süda ja teda ümbritsevad merelahed ning metsad peavad olema avatud, atraktiivsed ja valmis meelitama linna uusasukaid.
2. Oulu on avatud moodsale, kõrgekvaliteedilisele arhitektuurile, mis kutsub külalisi lähedalt ja kaugelt. Oulu hindab uut ja üllatuslikku arhitektuuri, milles on traditsioonilised väärtused: sümmeetria, harmoonia, ilu ja vaimsus.
3. Oulu linna omapära hoidmiseks tuleb säilitada ajaloolist arhitektuuripärandit. Väärtarhitektuuri ei tohi asendada uusehitistega. Ajalugu on asendamatu väärtus, mille hoidmine nõuab nii inim- kui finantsressursse. Seepärast tuleb pärandi restaureerimisel ja säilitamisel appi võtta parimaid rahvusvahelisi kogemusi.
4. Hea elukeskkond peab olema tervislik, mugav ja kõigile oululastele juurdepääsetav.
5. Uusehitiste püstitamisel ei tohi olla määravaks hind, vaid kõrgetasemeline arhitektuurne kvaliteet.
6. Üldplaneering valitsegu üle detailplaneeringute, üldplaan on aluseks tänavate, väljakute ja hoonestuse kujundamisel. Iga konkreetne detailplaan ja selle alusel rajatav ehitis peab lähtuma linna kui terviku vaimust.
Oulu peab alati nägema välja nagu Oulu.
Pärnu kavandab uut üldplaani
Mõni päev tagasi astus Pärnust läbi nooruke arhitekt, kellelt linnavalitsus on tellinud uue üldplaneeringu lähteülesande. Nädala pärast peaks mees paberiga tagasi tulema. Ja ma ei pane imeks, kui volikogule tehakse selgeks, et 33 rahvaasemikku peavad selle ka algatama. Investoritele on ju vaja võimalikult ruttu järgmised ehitusplatsid kätte juhatada!
Usun, et ühel ilusal päeval hakatakse siiski Pärnu raekojas kuulda võtma inimesi, kes on siin põlvkondade kaupa elanud ning tahavad, et linn jääks hubaseks koduks meie lastele.
Tahaks loota, et Pärnut ehitatakse kui ainulaadset linna, mis erineb näiteks Oulust oma iidsete parkide ja eestipärase puitarhitektuuriga.
Muide, unikaalsust lisavad Pärnule mitu looduskaitseala, mis suisa linnas asudes on meile tasuta kingitus oma haruldase taime- ja linnuriigiga. Kuidas muuta need alad loodusturistide mekaks, võiks olla järgmine põnev ülesanne.
Meie oma linna arhitektuuripoliitikat luues saab kaasata protsessi paljusid pärnakaid, inimesi, kel on tahet jagada oma teadmisi kodulinna harmooniliseks edendamiseks.
Laias arutelus sündinud dokument aitaks spetsialiste üldplaneeringu koostamisel. Ja spordihall libiseks valutult oma kõige õigemasse paika.
Ehk on aeg õppida teistelt Põhjala linnadelt, kel puberteediiga ammu selja taha jäänud.
posted by Sotsiaaldemokraatlik Erakond at 5/22/2007
1 Comments:
Olen Mavis Calos, esindaja Aiicco kindlustus plc, anname välja laenu individuaalsed erinevused usalduse ja au. anname laenu intressimääraga 2%. kui olete huvitatud võtke meiega ühendust selle ettevõtte e-post: (maviscalos_laen_laenamine@outlook.com) nüüd jätkata oma laenu üleminekudokumendi ok. kui teil on vaja laenu, et luua ettevõtte või kooli te olete väga teretulnud Aiicco kindlustus plc. Võite meiega ühendust võtta ka selle e-post: (amaah.credit.offer@gmail.com). saame üle kanda summa, mida taotletakse enne nädalas.
Post a Comment
<< Home