Marianne Mikko: Brüssel Tallinna pärast mures
Kolme ja poole aasta pärast asub Euroopa kultuuripealinn Eestis. Ja Soomes. Kuigi seekord on Maarjamaa au ja kohustus Tallinna linna kanda, puudutab see siiski Eestit tervikuna.
Esiteks on korraldajad lubanud kogu riigi kaasamist. Teiseks jätab meie külalistele mulje just see linn, mida nad külastavad – on see siis Pärnu, Tartu või Tallinn.
Eelmisel esmaspäeval jagas Euroopa Parlamendi kultuurikomisjoniga oma muljeid Tallinna ja Turu kultuuripealinna-aasta ametlikest kavadest kultuuripealinnade valikukomisjoni esimees Robert Scott. Sir Robert on ühtlasi ka 2008.aasta kultuuripealinna, Liverpooli korralduskomisjoni esimees. Tegemist on ühe kogenuima kultuurijuhiga Euroopas. Turku kultuuripealinna ettevõtmiste kava kohta oli külalisel vaid kiidusõnu. Tallinna pakkumist on komisjoni arvates võimalik paremaks muuta.
Tallinn: rahuldav!
Turu ajalugu, infrastruktuur ning sidemed selliste kultuurikeskustega nagu Tallinn ja Peterburi annavad tulevikuks väga kõrgeid lootusi. Turu sai hindeks väga hea. Tallinn pälvis esialgu vaid rahuldava.
Eestlaste kava oli küll läikpaberil, kuid soomlaste omast poole õhem, nagu sir Robert Scott ära märkis. Samas nõustus ekspert, et suhteliselt uuelt ning väikeselt liikmesmaalt ei saagi eeldada hiiglaslikku kogemustepagasit ning tohutuid ressursse. Inimesed nagu tema on kutsutud ja seatud just seetõttu abikätt ulatama. Eestlased said augusti lõpuks esitada uuendatud programmi, kus on arvestatud ka ekspertide soovitustega.
Tallinna eelarve on 40 miljonit, Turul 55 miljonit eurot. Vahe on märgatav. Kuid erinevus rahuldava ja väga hea programmi vahel ei tundu olevat mitte niivõrd rahas, kuivõrd mastaapsuses ning ka asjaajamise tavades.
Esimesena märkis sir Robert Scott ära, et kuigi Eesti valitsus lubas 2011. aasta üritusteks eraldada 40 miljonit eurot ning investeerida kultuuri infrastruktuuri veel 400 miljonit eurot, ei kinnita neid lubadusi ükski kirjalik garantii. Ministri kohalviibimine kava tutvustusel paraku tagatisena ei kõlbavat.
Teine oluline soovitus oli suurendada oluliselt tänapäevale ning tulevikule pühendatud programmi osakaalu. Küsimusi tekitas ka mitmesaja tuhande "uue eestlase" kultuuripanuse täielik puudumine ürituste kavas. Kultuurikoostöö aga oleks suurepärane võimalus uuesti alustada rahvustevahelist dialoogi nn pronksöö järel. Kuigi kultuurikomisjoni ees seda ei mainitud, oleks valikukomisjon soovinud näha ka seda, kuidas sobivad kultuuripealinna investeeringud ning ettevõtmised Tallinna pikaajalistesse arengukavadesse. Samuti vajab edasiarendamist programmi Euroopa-dimensioon.
Loomulikult ei kuulanud kultuurikomisjoni liikmed eksperti vaikides. Mõni saadik seadis kahtluse alla nii garantii vajalikkuse kui ka seisukoha, et Euroopa kultuuripealinn peab valdavalt tulevikku vaatama. Kutsuti üles väikese ja uue liikmesriigi suhtes enam mõistmist üles näitama.
Kogemused unustatakse
Sir Robert kahetses, et tulevased kultuuripealinnad ei ole kaugeltki varmad oma eelkäijailt kogemusi laenama. Kui situatsiooni kogu raskus aga kord kohale jõuab, on juba hilja nõu pidada, tuleb ainult rahmeldada, et lained üle pea kokku ei lööks. Euroopa Parlamendi kultuurikomisjon on seetõttu oskusteabe siirdesse väga tõsiselt suhtunud. Suur osa meie komisjoni visiite on just kultuuripealinnadega seotud. Mina ise olen käinud Iirimaal jälgimas, kuidas Cork oma ülesannetega toime tuleb. Vaatlus ning arupidamised korraldajatega viisid kahele tähtsale järeldusele.
Esiteks: kultuuripealinna staatuse kannab välja ikkagi vaid piisavalt suur kultuurikeskus. Cork oma 100 000 elanikuga on mõistliku mõõdu alampiir. Seda kas või vaid seetõttu, et kultuuripealinna aastaprogrammis on lahutamatult põimunud kultuurilised ja majanduslikud küljed. Arvestades, et Iirimaa SKT elaniku kohta ületab vaesemaid riike mitmekordselt, peavad uued liikmesriigid panustama vastavalt suurematele keskustele.
Teiseks: meeldiva ja kasuliku, üleva ja kasumliku tasakaal kultuuripealinnas on äärmiselt tundlik teema. Samamoodi tuleb ideaalse tulemuse saavutamiseks täpselt häälestada kultuuritelg kohalik-riiklik-rahvusvaheline. Oma artiste ja kunstnikke eiramata tuleb nende looming pieteeditundeliselt läbi põimida rahvusvaheliselt kõlavate nimede ning suundumustega.
Mitmekesisem, nii kogu Eestit kui ka Euroopat üldisemalt kaasav ning korralikult garantiidega kaetud kava oleks Tallinnalt Eestile hea ja vajalik kingitus.
Marianne Mikko on Euroopa Parlamendi kultuuri- ja hariduskomisjoni liige.
Esiteks on korraldajad lubanud kogu riigi kaasamist. Teiseks jätab meie külalistele mulje just see linn, mida nad külastavad – on see siis Pärnu, Tartu või Tallinn.
Eelmisel esmaspäeval jagas Euroopa Parlamendi kultuurikomisjoniga oma muljeid Tallinna ja Turu kultuuripealinna-aasta ametlikest kavadest kultuuripealinnade valikukomisjoni esimees Robert Scott. Sir Robert on ühtlasi ka 2008.aasta kultuuripealinna, Liverpooli korralduskomisjoni esimees. Tegemist on ühe kogenuima kultuurijuhiga Euroopas. Turku kultuuripealinna ettevõtmiste kava kohta oli külalisel vaid kiidusõnu. Tallinna pakkumist on komisjoni arvates võimalik paremaks muuta.
Tallinn: rahuldav!
Turu ajalugu, infrastruktuur ning sidemed selliste kultuurikeskustega nagu Tallinn ja Peterburi annavad tulevikuks väga kõrgeid lootusi. Turu sai hindeks väga hea. Tallinn pälvis esialgu vaid rahuldava.
Eestlaste kava oli küll läikpaberil, kuid soomlaste omast poole õhem, nagu sir Robert Scott ära märkis. Samas nõustus ekspert, et suhteliselt uuelt ning väikeselt liikmesmaalt ei saagi eeldada hiiglaslikku kogemustepagasit ning tohutuid ressursse. Inimesed nagu tema on kutsutud ja seatud just seetõttu abikätt ulatama. Eestlased said augusti lõpuks esitada uuendatud programmi, kus on arvestatud ka ekspertide soovitustega.
Tallinna eelarve on 40 miljonit, Turul 55 miljonit eurot. Vahe on märgatav. Kuid erinevus rahuldava ja väga hea programmi vahel ei tundu olevat mitte niivõrd rahas, kuivõrd mastaapsuses ning ka asjaajamise tavades.
Esimesena märkis sir Robert Scott ära, et kuigi Eesti valitsus lubas 2011. aasta üritusteks eraldada 40 miljonit eurot ning investeerida kultuuri infrastruktuuri veel 400 miljonit eurot, ei kinnita neid lubadusi ükski kirjalik garantii. Ministri kohalviibimine kava tutvustusel paraku tagatisena ei kõlbavat.
Teine oluline soovitus oli suurendada oluliselt tänapäevale ning tulevikule pühendatud programmi osakaalu. Küsimusi tekitas ka mitmesaja tuhande "uue eestlase" kultuuripanuse täielik puudumine ürituste kavas. Kultuurikoostöö aga oleks suurepärane võimalus uuesti alustada rahvustevahelist dialoogi nn pronksöö järel. Kuigi kultuurikomisjoni ees seda ei mainitud, oleks valikukomisjon soovinud näha ka seda, kuidas sobivad kultuuripealinna investeeringud ning ettevõtmised Tallinna pikaajalistesse arengukavadesse. Samuti vajab edasiarendamist programmi Euroopa-dimensioon.
Loomulikult ei kuulanud kultuurikomisjoni liikmed eksperti vaikides. Mõni saadik seadis kahtluse alla nii garantii vajalikkuse kui ka seisukoha, et Euroopa kultuuripealinn peab valdavalt tulevikku vaatama. Kutsuti üles väikese ja uue liikmesriigi suhtes enam mõistmist üles näitama.
Kogemused unustatakse
Sir Robert kahetses, et tulevased kultuuripealinnad ei ole kaugeltki varmad oma eelkäijailt kogemusi laenama. Kui situatsiooni kogu raskus aga kord kohale jõuab, on juba hilja nõu pidada, tuleb ainult rahmeldada, et lained üle pea kokku ei lööks. Euroopa Parlamendi kultuurikomisjon on seetõttu oskusteabe siirdesse väga tõsiselt suhtunud. Suur osa meie komisjoni visiite on just kultuuripealinnadega seotud. Mina ise olen käinud Iirimaal jälgimas, kuidas Cork oma ülesannetega toime tuleb. Vaatlus ning arupidamised korraldajatega viisid kahele tähtsale järeldusele.
Esiteks: kultuuripealinna staatuse kannab välja ikkagi vaid piisavalt suur kultuurikeskus. Cork oma 100 000 elanikuga on mõistliku mõõdu alampiir. Seda kas või vaid seetõttu, et kultuuripealinna aastaprogrammis on lahutamatult põimunud kultuurilised ja majanduslikud küljed. Arvestades, et Iirimaa SKT elaniku kohta ületab vaesemaid riike mitmekordselt, peavad uued liikmesriigid panustama vastavalt suurematele keskustele.
Teiseks: meeldiva ja kasuliku, üleva ja kasumliku tasakaal kultuuripealinnas on äärmiselt tundlik teema. Samamoodi tuleb ideaalse tulemuse saavutamiseks täpselt häälestada kultuuritelg kohalik-riiklik-rahvusvaheline. Oma artiste ja kunstnikke eiramata tuleb nende looming pieteeditundeliselt läbi põimida rahvusvaheliselt kõlavate nimede ning suundumustega.
Mitmekesisem, nii kogu Eestit kui ka Euroopat üldisemalt kaasav ning korralikult garantiidega kaetud kava oleks Tallinnalt Eestile hea ja vajalik kingitus.
Marianne Mikko on Euroopa Parlamendi kultuuri- ja hariduskomisjoni liige.
posted by Sotsiaaldemokraatlik Erakond at 9/17/2007
0 Comments:
Post a Comment
<< Home