Urve Palo: Toetame lasteaedu ja lasteaia õpetajaid

Äsja saatsime 1. septembril pidulikult kooli 155 498 õpilast. Tundsime rõõmu nende poiste ja tüdrukute uue kooliaasta alguse üle ning tänasime tublisid õpetajaid.
Kahjuks kipuvad meil aastast aastasse tarkusepäeval ära ununema need õpetajad, kes töötavad lasteaedades, ning rõõmud ja mured, mis saavad osaks lasteaialaste vanematele.
Kuigi juba ammu pole lasteaed ainult mängu, vaid ka õppimise koht ning lasteaiaski töötavad õpetajad, kes teevad tänuväärset tööd.

Riik toetab oma osaga lasteaedade arengut
Ühelgi vanemal pole tarvis muretseda selle pärast, et tema lapsele koolis kohta ei jätku. Kahjuks on paljudes Eesti omavalitsustes kurb tõsiasi, et lasteaiakohti ei jätku kaugeltki kõigile soovijatele.
Sageli tähendab lasteaiakohtade nappus, et ema ei saa tööle naasta või et pere eelarvesse lööb suure augu lapsehoidja.
Lasteaiaõpetajate palk on paljudes omavalitsustes jäänud tasemele, kus see enam ammu ei vasta õpetajatöö väärtusele.
Ehk tuleb see üllatusena, aga lasteaiad kuuluvad Eestis omavalitsustele ning ka lasteaia õpetajatele maksab palka valla– või linnavalitsus.
Seega ei kuulu lasteaedadega tegelemine otseselt valitsuse ülesannete hulka, kuid lasteaedade praegust olukorda arvestades on uus valitsus otsustanud omavalitsusi toetada, et luua juurde lasteaiakohti ja väärtustada lasteaiaõpetajate tööd ka rahaga.
Valitsus otsustas äsja suunata järgmisel kahel aastal lasteaedade arengusse täiendavalt 300 miljonit krooni aastas ning alates 2010. aastast 400 miljonit krooni aastas. Mida selle raha eest saab?
Esiteks muidugi uusi ja korralikult remonditud lasteaedu. Programmi eelarvest pool on kavandatud uute lasteaiakohtade loomiseks ja lasteaedade suuremahuliseks remondiks.
Olen näinud Eestis ringi sõites lasteaedu, et mõistus tõrgub aru saamast, kuidas lapsed ühte kitsukesse ruumi koos voodite, mänguasjade ja kööginurgaga ära mahuvad.
Raha eraldatakse projektipõhiselt, seda võivad taotleda kõik omavalitsused, kusjuures toetuse taotleja omaosalus projektis peab olema vähemalt pool summast.
Projektide hindamisel peab valitsus silmas nii vajadust uute lasteaiakohtade järele kui ka regionaalse võrdsuse põhimõtet.
Et üks uus lasteaiakoht maksab praegustes ehitushindades ligi 400 000 krooni, tekib alates järgmisest aastast riigi toel juurde 750 – 1000 uut lasteaiakohta aastas.
Pean tunnistama, et rahajagamise kriteeriume oli päris raske määratleda, sest kuigi lasteaiakohti napib kogu Eestis, on probleem kõige teravam Tallinnas, kus näiteks aasta algul oli puudu üle 6000 koha, ja Harjumaa valdades.
Et need on ühed jõukamad omavalitsused, pole lasteaiakohtade vähesus tingitud üksnes rahanappusest, vaid ka sellest, et vald või linn väärtustab lasteaedu liiga vähe.
Samal ajal on palju häid näiteid väikestest valdadest, kes on otsustanud, et tänapäevane lasteaed ja küllaldane hulk lasteaiakohti on vallale tähtis, ja on ehitanud nüüdisaegse lasteaia.
Nii võinuks tekkida olukord, kus valitsus toetab mõnd rikast valda uue lasteaia ehitamisel, kuid raha ei saa taotleda mõni väiksem vald, mis on juba mitu aastat tagasi laenuraha abil lasteaia valmis ehitanud.
Sellise ebaõigluse vältimiseks on teine pool programmi eelarvest kavandatud senise lasteaiavõrgu toetuseks. Toetust makstakse omavalitsuse munitsipaallasteasutuste rühmade arvu järgi.
Pool sellest rahast on plaanitud maksta kohalikele omavalitsustele lasteaedade ümberehituseks, juba ehitatud lasteaedade või ka plaanitavate lasteaedade laenude maksmisele kaasaaitamiseks ning teine pool lasteaiaõpetajate palkade tõstmiseks.
Et Eestis on ligi 3000 lasteaiarühma, toetab riik olenevalt aastast kohalikku omavalitsust 50 000 – 67 000 krooniga lasteaiarühma kohta.
Nüüd ka lasteaia õpetajatest, õigemini nende palkadest. Nii nagu erineb valdade ja linnade kaupa lasteaiakohtade arv ja lasteaedade olukord, on erinev ka lasteaiaõpetajate tasu.
Koolieelse lasteasutuse seadus sätestab, et lasteasutuse õpetaja palga alammääras lepivad kokku kohalike omavalitsuste ja lasteasutuste õpetajate esindajad.
Kui mõni omavalitsus maksab oma lasteaiaõpetajatele palka, mis on võrdne põhikooliõpetaja alampalgaga või isegi sellest suurem, siis teine omavalitsus on tasustanud lasteaiaõpetajate tööd palju madalamalt.

Lasteaiaõpetajaid tuleb lisarahaga motiveerida
Töö sisu on kõikjal ühesugune, seega saavad lasteaedade õpetajad ebaõiglaselt ebavõrdset tasu. Sellest tulenevalt kurdab ka enamik lasteaiajuhatajaid, kellega olen kohtunud, et võimatu on saada tööle või hoida tööl kvalifitseeritud tööjõudu.
Seetõttu otsustas valitsus motiveerida alates järgmisest aastast omavalitsusi tõstma lasteaiaõpetajate palka põhikooliõpetajate alampalga tasemele sel moel, et kui omavalitsus tõstab lasteaiaõpetaja palka, lisab valitsus sellele toetust juurde.
Arvestades, et Eestis töötab munitsipaallasteaedades ligi 5500 õpetajat, võivad omavalitsused arvestada riigi ligi 14 000 krooni suuruse toetusega õpetaja kohta aastas.
Nende omavalitsuste juhid, kellega olen motivatsioonisüsteemi arutanud, on kindlad, et riigi lisaraha innustab neidki panustama senisest rohkem lasteaiaõpetajate palgataseme tõstmisse. Sotsiaaldemokraadina pean oluliseks õiglust, seetõttu leian, et erinevused sama tööd tegevate inimeste palgatasemetes olukorras, kus kvalifikatsioonile esitatakse samad nõuded, pole põhjendatud.
Olen veendunud, et motiveeritud ja haritud lasteaiaõpetajateta ei saa me rääkida ka heal tasemel alusharidusest.
Valitsuse toetusprogramm lasteaedadele käivitub järgmisel aastal. Olen tänulik omavalitsusjuhtidele, lasteaiaõpetajatele ja lasteaialaste vanematele mõtete ja ettepanekute eest, mis aitavad seda programmi veelgi parendada ja tõhustada.