Kalev Kotkas: Positiivselt pensionidest
Tavaliselt puudutavad uudised pensionide kohta ainult eakaid inimesi. Eelmisel nädalal valitsusliidu eestseisuses kokku lepitud muutused pensionisüsteemis mõjutavad lisaks praegustele pensionäridele ka neid inimesi, kellel on pensionieani aega veel mõned kümned aastad.
Kokkuleppe kohaselt tõuseb keskmine vanaduspension järgmisel aastal umbes 4580 ning 2009. aastal 5330 kroonini. 2010. aastal tõuseb keskmine vanaduspension kava kohaselt 6100 ja 2011. aastal 6760 kroonini. Need numbrid ei ole mõistagi krooni täpsusega paigas, kuid suurusjärk on kindlasti õige.
Kuid peale pensionide tõusevad ka hinnad. Seetõttu on igati põhjendatud küsimus, kas 2008. aastal suudab pensionitõus hindade tõusuga sammu pidada? Rahandusministeeriumi hinnangul suureneb inflatsioon järgmisel aastal 7–8 protsendini. Kuna keskmine pension tõuseb järgmisel aastal 22%, siis kasvab Eesti pensionäride ostujõud järgmisel aastal rohkem kui hinnad. Kindlustunnet lisab eakatele kindlasti teadmine, et kuna riiklikult mõjutatavate hindade (eelkõige erinevate aktsiisimaksude) tõus on ajastatud järgmisele aastale, siis väheneb inflatsioon 2009. aastal järsult, kuid pensionitõus jätkub samas tempos.
Nagu öeldud, mõjutab valitsusliidu pensionisüsteemi muutmise plaan ka neid inimesi, kes oma töömeheteed alles alustavad või on sellega poole peal. Muudatus on tehtud arvestusega, et rohkem võidavad oma tulevase pensioni suuruses tänased väikesepalgalised töötajad. Uuenduse kirjeldamiseks kasutan Toompeal levinud nn Jüri-Mari skeemi.
Kujutage endale ette 40-aastast kõrgepalgalist Jürit ja sama vana madalapalgalist Marit, kes mõlemad lähevad pensionile 2030. aastal. Jüri ja Mari tulevase riikliku pensioni ehk esimese samba pensioni suurus sõltub nii nende tööstaažist kui ka nende praeguse palga suurusest. Lisaks riiklikule pensionile on Jüri ja Mari liitunud pensionisüsteemi teise samba ehk kogumispensioniga. Nad maksavad igas kuus pensionifondi 2% oma palgast, millele riik lisab praegu veel 4%. Kuna Jüri palk on palju suurem, siis on 2% tema palgast palju suurem summa kui 2% Mari palgast. Seega saab Jüri 2030. aastal nii esimesest kui ka teisest pensionisambast suuremat pensioni kui Mari, kuna mõlema pensioniliigi suurus sõltub palga suurusest.
Samamoodi jätkates tekiks olukord, kus 20–30 aasta pärast käriseb vahe praeguste kõrgepalgaliste ning väikesepalgaliste pensionide suuruse vahel ebaõiglaselt suureks. Oluline on siinkohal teada, et alla Eesti keskmise palka teenib üle 60% töötavatest inimestest.
Et väikesepalgalise Mari pensioni suurendada, on valitsusliit otsustanud muuta riikliku pensioni indeksit nii, et see arvestab senisest tunduvalt vähem palga suurusega. Väikesepalgalise Mari tulevane riiklik pension selle muudatusega tõuseb ning kõrgepalgalise Jüri riiklik pension selle muudatusega väheneb. Nii saavad Mari ja Jüri 2030. aastal pensionile minnes senisest palju võrdsemat riiklikku pensioni. Jüri sissetulek on kokkuvõttes sellegipoolest suurem, sest ta on kogumispensioni sambasse maksnud sisse suurema summa ning tema kogumispension on selle võrra suurem.
Vajaduse kohendada senist pensionisüsteemi tingis asjaolu, et teine pensionisammas käivitus sajandi alguses paremini kui ükski asjatundja seda julges loota. Tänaseks kogub teise samba pensioni ca 600 000 inimest! Paraku käristab edukas teine sammas kunagistest prognoosidest palju suuremaks vahet väikese- ja kõrgepalgaliste inimeste pensionide vahel.
Sotsiaaldemokraatide jaoks on väga oluline see, et kirjeldatud muudatus teeb meie pensionisüsteemi õiglasemaks. See kaitseb enamuse tulevaste pensionäride huve. Kaitseb just selliste pensionäride huve nagu Mari, kelle praegune palk on väiksem ning seega ka võimalus vanaduspäevadeks raha kõrvale panna või vabatahtliku kogumispensionisüsteemiga liituda palju väiksem. Loodan, et ka Jüri ja teised praegused kõrgepalgalised kiidavad sellise muudatuse pensionisüsteemis heaks, sest õiglus ja eakaaslaste väärikad vanaduspäevad aastal 2030 on nendegi jaoks olulised väärtused.
Kokkuleppe kohaselt tõuseb keskmine vanaduspension järgmisel aastal umbes 4580 ning 2009. aastal 5330 kroonini. 2010. aastal tõuseb keskmine vanaduspension kava kohaselt 6100 ja 2011. aastal 6760 kroonini. Need numbrid ei ole mõistagi krooni täpsusega paigas, kuid suurusjärk on kindlasti õige.
Kuid peale pensionide tõusevad ka hinnad. Seetõttu on igati põhjendatud küsimus, kas 2008. aastal suudab pensionitõus hindade tõusuga sammu pidada? Rahandusministeeriumi hinnangul suureneb inflatsioon järgmisel aastal 7–8 protsendini. Kuna keskmine pension tõuseb järgmisel aastal 22%, siis kasvab Eesti pensionäride ostujõud järgmisel aastal rohkem kui hinnad. Kindlustunnet lisab eakatele kindlasti teadmine, et kuna riiklikult mõjutatavate hindade (eelkõige erinevate aktsiisimaksude) tõus on ajastatud järgmisele aastale, siis väheneb inflatsioon 2009. aastal järsult, kuid pensionitõus jätkub samas tempos.
Nagu öeldud, mõjutab valitsusliidu pensionisüsteemi muutmise plaan ka neid inimesi, kes oma töömeheteed alles alustavad või on sellega poole peal. Muudatus on tehtud arvestusega, et rohkem võidavad oma tulevase pensioni suuruses tänased väikesepalgalised töötajad. Uuenduse kirjeldamiseks kasutan Toompeal levinud nn Jüri-Mari skeemi.
Kujutage endale ette 40-aastast kõrgepalgalist Jürit ja sama vana madalapalgalist Marit, kes mõlemad lähevad pensionile 2030. aastal. Jüri ja Mari tulevase riikliku pensioni ehk esimese samba pensioni suurus sõltub nii nende tööstaažist kui ka nende praeguse palga suurusest. Lisaks riiklikule pensionile on Jüri ja Mari liitunud pensionisüsteemi teise samba ehk kogumispensioniga. Nad maksavad igas kuus pensionifondi 2% oma palgast, millele riik lisab praegu veel 4%. Kuna Jüri palk on palju suurem, siis on 2% tema palgast palju suurem summa kui 2% Mari palgast. Seega saab Jüri 2030. aastal nii esimesest kui ka teisest pensionisambast suuremat pensioni kui Mari, kuna mõlema pensioniliigi suurus sõltub palga suurusest.
Samamoodi jätkates tekiks olukord, kus 20–30 aasta pärast käriseb vahe praeguste kõrgepalgaliste ning väikesepalgaliste pensionide suuruse vahel ebaõiglaselt suureks. Oluline on siinkohal teada, et alla Eesti keskmise palka teenib üle 60% töötavatest inimestest.
Et väikesepalgalise Mari pensioni suurendada, on valitsusliit otsustanud muuta riikliku pensioni indeksit nii, et see arvestab senisest tunduvalt vähem palga suurusega. Väikesepalgalise Mari tulevane riiklik pension selle muudatusega tõuseb ning kõrgepalgalise Jüri riiklik pension selle muudatusega väheneb. Nii saavad Mari ja Jüri 2030. aastal pensionile minnes senisest palju võrdsemat riiklikku pensioni. Jüri sissetulek on kokkuvõttes sellegipoolest suurem, sest ta on kogumispensioni sambasse maksnud sisse suurema summa ning tema kogumispension on selle võrra suurem.
Vajaduse kohendada senist pensionisüsteemi tingis asjaolu, et teine pensionisammas käivitus sajandi alguses paremini kui ükski asjatundja seda julges loota. Tänaseks kogub teise samba pensioni ca 600 000 inimest! Paraku käristab edukas teine sammas kunagistest prognoosidest palju suuremaks vahet väikese- ja kõrgepalgaliste inimeste pensionide vahel.
Sotsiaaldemokraatide jaoks on väga oluline see, et kirjeldatud muudatus teeb meie pensionisüsteemi õiglasemaks. See kaitseb enamuse tulevaste pensionäride huve. Kaitseb just selliste pensionäride huve nagu Mari, kelle praegune palk on väiksem ning seega ka võimalus vanaduspäevadeks raha kõrvale panna või vabatahtliku kogumispensionisüsteemiga liituda palju väiksem. Loodan, et ka Jüri ja teised praegused kõrgepalgalised kiidavad sellise muudatuse pensionisüsteemis heaks, sest õiglus ja eakaaslaste väärikad vanaduspäevad aastal 2030 on nendegi jaoks olulised väärtused.
posted by Sotsiaaldemokraatlik Erakond at 10/23/2007
0 Comments:
Post a Comment
<< Home