Marianne Mikko: Järjekorrad Venemaa piiridel peavad kaduma
Euroopa Liidu ja Venemaa tippkohtumisel tuleb jutuks võtta olukord Eesti ja Läti piiripunktides.
Piirijärjekorrad Eesti-Vene piiril on alates 2006. aasta suvest järsult pikemaks muutunud. Sabasid on olnud pikemaid ja lühemaid, kuid siiski on enam kui kummaline olukord, kui 21. sajandil peab kaubaveok ootama 78 tundi, et ületada Eesti-Vene piir Narva piiripunktis.
Just selline oli olukord veel 27. septembri hommikul, kui Venemaale saamist ootas 280 veokit. Halvimatel päevadel kulub ülepääsuks rohkem kui 100 tundi, ootel on üle 400 veoauto.
Venemaa on asunud näitama, kus tema arvates peaksid olema Euroopa Liidu piirid. Takistades kauba liikumist Eestisse ja Eestist välja, pidurdab meie naaber kauba liikumist Euroopa Liitu. Narva ja Jaanilinna vahel ei toimu juba ammu vaid Eesti ja Venemaa vaheline kaubavahetus, see on oluline transiidipunkt kogu Euroopa Liidu ja Venemaa vahel.
Kreml on soostunud Euroopa Liiduga arutama olukorda Eesti-Vene piiripunktides 16. novembril Moskvas. Leian, et seda küsimust saab ja tuleb Venemaaga arutada esimesel võimalusel: 26. oktoobril Euroopa Liidu ja Venemaa tippkohtumisel Portugalis. Just niisuguse ettepaneku tegin Euroopa Komisjonile ja Euroopa Liidu Nõukogule sel nädalal Euroopa Parlamendi täiskogul Strasbourgis sõna võttes. On igati euroopalik arutada seda küsimust mõnevõrra neutraalsemal pinnal kui Moskvas, liiatigi pole Portugal Venemaa naaber.
Venemaal on vaja Euroopa Liidu tuge maailma kaubandusorganisatsiooni liikmeks saamisel. Euroopa Liidu üks olulisemaid väärtusi on kauba vaba liikumine. Niisiis soovib Venemaa Euroopa toetust maailma suurima kaubandusorganisatsiooni liikmeks pürgides, pildudes samal ajal ise kaikaid kodarasse omaenda kaubavahetusele Euroopa Liiduga.
Pealegi pole Eesti ainus, kellele valmistavad peavalu veokijärjekorrad Vene piiril. Sama mure on Soomel ja Lätil. Euroopa Liit ei saa takistada Venemaa liitumist maailma kaubandusorganisatsiooniga, sest ametlikult on nõusolek antud. Küll saab ühinemist edasi lükata.
Piiriületusprobleemi ajutine lahendus on rajada piiripunktide juurde parklad. Just sellise ettepaneku tegi europarlamendi transpordikomisjonile Roberts Zile. Transpordikomisjon toetas Läti saadiku ideed lisada järgmise aasta Euroopa Liidu eelarvesse üle 140 miljoni krooni piiripunktidesse parklate ehituseks. Parklad saaksid juurde Narva-Jaanilinna piiripunkt Eesti-Vene, Vaalimaa piiripunkt Soome-Vene ja Terehhovo-Buratški piiripunkt Läti-Vene piiril.
See leevendaks olukorda osaliselt – veokid ei seisaks enam pikkades sabades maanteeservas, vaid parkimisplatsil. See lahendaks liiklusohtliku olukorra, kus kaherealisel maanteel on ühe suuna sulgenud piirijärjekorras seisvad veokid. Ometigi ei kiirendaks see piiriületust.
Toetusega parklate rajamiseks näitab Euroopa Liit üles head tahet probleemi lahendada, olles valmis võtma endale konkreetseid rahalisi kohustusi. Loodan, et soov saada maailma kaubandusorganisatsiooni liikmeks ning Euroopa Liiduga häid suhteid hoida innustab Venemaadki konstruktiivseid lahendusi otsima.
Piirijärjekorrad Eesti-Vene piiril on alates 2006. aasta suvest järsult pikemaks muutunud. Sabasid on olnud pikemaid ja lühemaid, kuid siiski on enam kui kummaline olukord, kui 21. sajandil peab kaubaveok ootama 78 tundi, et ületada Eesti-Vene piir Narva piiripunktis.
Just selline oli olukord veel 27. septembri hommikul, kui Venemaale saamist ootas 280 veokit. Halvimatel päevadel kulub ülepääsuks rohkem kui 100 tundi, ootel on üle 400 veoauto.
Venemaa on asunud näitama, kus tema arvates peaksid olema Euroopa Liidu piirid. Takistades kauba liikumist Eestisse ja Eestist välja, pidurdab meie naaber kauba liikumist Euroopa Liitu. Narva ja Jaanilinna vahel ei toimu juba ammu vaid Eesti ja Venemaa vaheline kaubavahetus, see on oluline transiidipunkt kogu Euroopa Liidu ja Venemaa vahel.
Kreml on soostunud Euroopa Liiduga arutama olukorda Eesti-Vene piiripunktides 16. novembril Moskvas. Leian, et seda küsimust saab ja tuleb Venemaaga arutada esimesel võimalusel: 26. oktoobril Euroopa Liidu ja Venemaa tippkohtumisel Portugalis. Just niisuguse ettepaneku tegin Euroopa Komisjonile ja Euroopa Liidu Nõukogule sel nädalal Euroopa Parlamendi täiskogul Strasbourgis sõna võttes. On igati euroopalik arutada seda küsimust mõnevõrra neutraalsemal pinnal kui Moskvas, liiatigi pole Portugal Venemaa naaber.
Venemaal on vaja Euroopa Liidu tuge maailma kaubandusorganisatsiooni liikmeks saamisel. Euroopa Liidu üks olulisemaid väärtusi on kauba vaba liikumine. Niisiis soovib Venemaa Euroopa toetust maailma suurima kaubandusorganisatsiooni liikmeks pürgides, pildudes samal ajal ise kaikaid kodarasse omaenda kaubavahetusele Euroopa Liiduga.
Pealegi pole Eesti ainus, kellele valmistavad peavalu veokijärjekorrad Vene piiril. Sama mure on Soomel ja Lätil. Euroopa Liit ei saa takistada Venemaa liitumist maailma kaubandusorganisatsiooniga, sest ametlikult on nõusolek antud. Küll saab ühinemist edasi lükata.
Piiriületusprobleemi ajutine lahendus on rajada piiripunktide juurde parklad. Just sellise ettepaneku tegi europarlamendi transpordikomisjonile Roberts Zile. Transpordikomisjon toetas Läti saadiku ideed lisada järgmise aasta Euroopa Liidu eelarvesse üle 140 miljoni krooni piiripunktidesse parklate ehituseks. Parklad saaksid juurde Narva-Jaanilinna piiripunkt Eesti-Vene, Vaalimaa piiripunkt Soome-Vene ja Terehhovo-Buratški piiripunkt Läti-Vene piiril.
See leevendaks olukorda osaliselt – veokid ei seisaks enam pikkades sabades maanteeservas, vaid parkimisplatsil. See lahendaks liiklusohtliku olukorra, kus kaherealisel maanteel on ühe suuna sulgenud piirijärjekorras seisvad veokid. Ometigi ei kiirendaks see piiriületust.
Toetusega parklate rajamiseks näitab Euroopa Liit üles head tahet probleemi lahendada, olles valmis võtma endale konkreetseid rahalisi kohustusi. Loodan, et soov saada maailma kaubandusorganisatsiooni liikmeks ning Euroopa Liiduga häid suhteid hoida innustab Venemaadki konstruktiivseid lahendusi otsima.
posted by Sotsiaaldemokraatlik Erakond at 10/12/2007
0 Comments:
Post a Comment
<< Home