Kalvi Kõva: Seadusemäelt Võrumaale, 4.

Memm ja taat vaatavad tühjaks jäänud tagakambrit. Jah, lapselapsed on läinud kooli ning talus valitseb vaikus ja rahu. Pilk rahakotti reedab suurt sügistormi lahtrite vahel. Ikka ühele bussipilet, teisele uued riided ja kolmandale paagitäis bensiini. Peas aga lendavad mõtted, kas pension suudab järgmisel aastal vastu panna kõigile kulutustele. Ei, peame vist lauta ühe õhvakese juurde võtma.
Nii toimiti minu lapsepõlves, mitte aga praegu.

Valitsusliit pani hiljuti paika pensionitõusu plaani: selle järgi kahekordistub keskmine pension aastaks 2011.
Kokkulepitud kava järgi tõuseb keskmine vanaduspension järgmisel aastal umbes 4580 ning 2009. aastal 5330 kroonini. 2010. aastal tõuseb keskmine vanaduspension kava kohaselt 6100 ja 2011. aastal 6760 kroonini. Need numbrid ei ole mõistagi krooni täpsusega paigas, kuid suurusjärk on kindlasti selline.
Nii ilusa uudise puhul tekib loomulikult igal lugejal küsimus, kas pensionäride tulevik on tõesti nii rõõsa ja rõõmus. Kas riik on leidnud rahapaja või on põllumehest rahandusminister võtnud riigi aedikusse toidule mõne pullipoksi. Ei ühte ega teist. Rahandusministeeriumi kinnitusel rahastatakse 2011. aastani pensionitõusu sellest rahast, mis laekub sotsiaalmaksuna ning on kiire majanduskasvu aastatel pensionikassa reservi kogunenud. Kas pensionitõus suudab tuleval aastal sammu pidada hinnatõusudega? Suurenevad ju bussipiletite hinnad, kallineb elekter ja postiljoni poeg ei tule enam 100 krooni eest puid lõhkuma.
Rahandusministeeriumi hinnangul tõuseb inflatsioon järgmisel aastal seitsme-kaheksa protsendini. Kuna keskmine pension tõuseb järgmisel aastal 22 protsenti, siis kasvab Eesti pensionäride ostujõud ka järgmisel aastal rohkem kui hinnad. Kindlustunnet lisab eakatele kindlasti teadmine, et kuna riiklikult mõjutatavate hindade (eelkõige aktsiisimaksude) tõus on ajastatud järgmisele aastale, siis väheneb inflatsioon 2009. aastal järsult, kuid pensionitõus jätkub samas tempos.

Hüva, memm ja taat on rahul. Mis saab aga lastest, Tiidust ja Tiiast?
Teisalt on valitsusliit teinud olulise otsuse, mis muudab nende inimeste pensionide suurust, kel on pensionieani aega veel mõned kümned aastad. Pensionisüsteem on tänapäeval selline, et pensioni arvestamine algab samal hetkel, kui 20aastane noor oma elu esimest tööpäeva alustab.
Kujutage endale ette 40-aastast Tiitu ja Tiiat, kes lähevad pensionile 2030. aastal. Tiit on kõrgepalgaline omavalitsusjuht ja Tiia väiksepalgaline lasteaia abiõpetaja.
Tiidu ja Tiia tulevase riikliku pensioni ehk esimese samba pensioni suurus sõltub nii nende tööstaažist kui ka nende praeguse palga suurusest.
Lisaks riiklikule pensionile on Tiit ja Tiia liitunud pensionisüsteemi teise sambaga ehk kogumispensioniga. Nad maksavad iga kuu pensionifondi kaks protsenti oma palgast, millele riik lisab praegu veel neli protsenti. Kuna Tiidu palk on palju suurem, siis on kaks protsenti tema palgast palju suurem summa kui kaks protsenti Tiia palgast. Seega saab Tiit 2030. aastal nii esimesest kui ka teisest pensionisambast suuremat pensioni kui Tiia. Mõlema pensioniliigi suurus oleneb ju palga suurusest.
Samamoodi jätkates tekib olukord, et 20-30 aasta pärast käriseb vahe praeguste kõrgepalgaliste ning väiksepalgaliste töötajate pensionide vahel ebaõiglaselt suureks. Oluline on siinkohal teada, et alla Eesti keskmise palka teenib suurem osa Võrumaa inimestest.
Et väiksepalgalise Tiia pensioni suurendada, on valitsusliit otsustanud muuta riikliku pensioni indeksit nii, et see oleneb senisest tunduvalt vähem palga suurusest. Väiksepalgalise Tiia tulevane riiklik pension selle muudatusega tõuseb ning kõrgepalgalise Tiidu riiklik pension selle muudatusega väheneb.
Nii saavad Tiit ja Tiia 2040. aastal pensionile minnes senisest palju võrdsemat riiklikku pensioni. Tiidu sissetulek on kokkuvõttes sellegipoolest suurem, sest ta on kogumispensioni sambasse maksnud sisse suurema summa ning tema kogumispension on selle võrra suurem.
Minu jaoks on väga oluline see, et kirjeldatud muudatus teeb meie pensionisüsteemi õiglasemaks. Kaitseb just madalapalgalise maarahva huve, kelle praegune palk on väiksem ning kellel on seega ka väiksemad võimalused vanaduspäevadeks raha kõrvale panna või vabatahtliku kogumispensioni süsteemiga liituda. Olen kindel, et ka Tiit ja teised praegused kõrgepalgalised kiidavad sellise muudatuse pensionisüsteemis heaks, sest õiglus ja eakaaslaste väärikad vanaduspäevad aastal 2030 on nendegi jaoks olulised väärtused.