Marianne Mikko: Turvalisus üle kõige

Sel nädalal toimus Eestis väga soliidne julgeolekukonverents, kuhu teiste hulgas olid Tallinna kohale sõitnud nii FBI kui Europoli direktor.
Erilise tähelepanu all olid sedakorda infotehnoloogia ajastuga kaasnevad ohud ja riskid. Mul on siiralt heameel, et meile niivõrd olulised asjad olid maailma julgeoleku eest vastutavate tippotsustajate keskne arutlusteema.
Pronksiöö sündmustele järgnenud küberrünnakud Eesti arvutivõrkudele on mitmel korral olnud arutlusel Euroopa Parlamendis. Sel suvel oli see Euroopa esmatähtsa infrastruktuuri kaitse arutlusel parlamendi täiskogul. Täiskogu ees esinedes rõhutasin, et küberrünnakud võivad Euroopa paisata tagasi ülemöödunud sajandisse.
Kujutlematu on tänapäeva Eestis olukord, kus ministeeriumidevaheline sisemine teabevahetus on häiritud ja nii valitsusel kui meedial puudub võimalus elanikkonda teavitada. Just sellist olukorda üritasid saavutada need jõud, kes organiseerisid Eesti-vastaseid küberrünnakuid. Sel kevadel sai selgeks, et kui siiani olime maitsnud e-riigiga kaasnenud mugavusi ning üleilmset imetlust, siis nüüd seisime silmitsi kaelamurdva probleemiga. Ründed infosüsteemidele näitasid meie haavatavust, nende tõrjumine andis tunnistust meie tugevusest.
Kui Eesti poleks vapralt rinda pistnud ja võitnud kübervaenlast, oleks see võinud halvata kogu riigi toimimise. Tänu Eesti asjatundjatele ning meie liitlaste ja sõprade koostööle õnnestus ründed tõrjuda. Ei rikkus ega relvajõud aita küberrünnet tagasi lüüa. Ainus kaitse on koostöö Euroopa ja muu maailma ekspertidega.
Mõnda aega ei saanud teha makseid suuremates Interneti-pankades, maas olid valitsusasutuste veebilehed. Turvakaalutlustel oli pikka aega kättesaamatu nii mõnigi oluline veebiserver väljastpoolt Eestit. Meie vastu suunatud küberrünnakud suutsid tõsiselt takistada Eesti riigi ja kodanike igapäevast tegevust. Siiski toimisid meilisüsteemid, alternatiivina kasutati teisi teavitussüsteeme. Näiteks andis valitsus oma kodanikele juhtnööre SMSi kaudu. Kena oli näha, mismoodi mobiilsidefirmad aitasid kriitilisel hetkel edastada olulist infot kodanikele.
Küberrünnakud Eestile olid äärmiselt ebamugavad, samal ajal on need olnud õppetund kogu maailmale. Just selle tagajärjel jõudis nii Euroopa Liidu, NATO kui teiste rahvusvaheliste organisatsioonide arusaamisse tänapäeva maailma üks hiljutisemaid julgeolekuriske. Rünnak arvutivõrkudele ja -süsteemidele on pannud Eesti valitsust seadusi täiendama. Nii ongi valitsuse väljatöötatud seaduseelnõus sätestatud küberkuritegevuse osa aspekte terrorismina.
Ka Euroopa Komisjon on asunud küberrünnakute tõrjumiseks vajalikku koostöömehhanismi välja töötama. Eesti kogemust küberrünnete tagasitõrjumisel võetakse väga tõsiselt arvesse. Samamoodi meie oskust koondada asjatundjaid nii riigist endast kui leida ekstreemses olukorras koostööpartnerid Euroopast ja mujalt maailmast.
Ettepanek luua Eestisse NATO küberkaitsekeskus ei ole enam uus. Loodetavasti ei kao see kalevi alla. Vajame seda nii sümboli kui praktilise turvameetmena. Samuti toetan mõtet luua Euroopa Liidu küberkaitsekeskus ja asutada see Eestisse.