Marianne Mikko: Karuteene ajakirjanduse mitmekesisusele

Ajakirjandus on oluline osa meie elust. Just meedia vahendusel saame teada nii lähemal kui kaugemal toimuvast.
Paraku ähvardab eluga kursis olemine 1. jaanuarist oluliselt kallimaks muutuda. Ajalehtede, nii riigisiseste kui maakonnalehtede kojukanne võib kallineda keskmiselt kolmandiku võrra.
Hinnatõus tabab ennekõike just maakonnalehti, kuni 70protsendiline hinnatõus võib kaasa tuua tellijate olulise vähenemise ning viia isegi lehe sulgemiseni. Suuremates linnades ning nende lähiümbruses on eraettevõtted valmis kirju ning ajalehti-ajakirju laiali vedama ja tegema seda odavamalt kui Eesti Post. Väiksemate linnade ning maakohtade elanikeni viib meediaväljaanded vaid Eesti Post, sest eraettevõttele pole see kasumlik.

Oht demokraatiale
Maakonnalehtede sulgemine on suureks ohuks demokraatiale. Inimesed peavad olema informeeritud enda ümber toimuvast. Alates uurivast ajakirjandusest, kes tunneb huvi, mis on ühe või teise maakonna linna- või vallavolikogu otsuse taga kuni kohalike teede remondini, rääkimata külapäevadest ning maakonna tublimatest sportlastest. Kuidas aga teadlikult langetada otsuseid näiteks kohalikel valimistel, kui puudub tasakaalustatud info lähiümbruse linnas või vallas toimuva kohta?
Võimulolijatel on olemas ressursid, et oma tegemistest teada anda - omavalitsuse veebilehel, nii mõnelgi linna- ja ka vallavalitsusel on oma ajaleht. Objektiivset ning tasakaalustatud infot aga saame ikkagi poliitikutest sõltumatu erameedia vahendusel. Sõltumatud ajakirjanikud toovad lugejani info, mille ilmumist näiteks poliitikud ei soovi, kuid mis valijatele on oluline teada. Ei mulle ega ka teistele poliitikutele meeldi, kui neid kritiseeritakse. Siiski on oluline, et seda oleks võimalik teha, see on euroopalik, see on demokraatia lahutamatu osa. Vaba ning sõltumatu meedia annab selle võimaluse.
Enamikku meist huvitab, mis toimub meie lähiümbruses - üleriigiline meedia ei anna iga päev maakohtade ning väiksemate linnade igapäevaeluks vajalikku teavet ega kajasta põnevat kodukohast. Uudisekünnise ületavad teated, mis enamasti on suure ulatusega ning tihti negatiivsed.
Seda, millised on maakonna või valla kaunimad kodud, suurtest lehtedest enamasti ei loe, veelgi harvem saab seda näha telerist.

Ühiskonna valvekoer
Ajakirjandus pole äri nagu iga teine. Meedia on neljas võim, ka on seda nimetatud ühiskonna valvekoeraks. Just ajakirjanikud peavad silmas, mida teevad seadusandlik võim ehk Riigikogu, linna- ja vallavolikogu, täidesaatev võim. On ju sageli ajakirjanduses ilmsiks tulnud info tulemusena üks või teine otsus kas paremini lahti seletatud või hoopis ümber muudetud.
Euroopalikke väärtusi aus hoida soovival Eestil on vaja palju erinevaid meediaväljaandeid - võimalus valida, samuti annab väljaannete omavaheline konkureerimine kvaliteetsema ajalehe. Meediapluralism tagab valikuvabaduse ning mitmekesisuse.
Võib ju arvata, et mis sellest, kui kojukande kallinemise tõttu tõuseb ka lehe tellimise hind, sest sedasama lehte saab lugeda Internetistki.
Kui aga tellijaid pole, ei saa ajalehte välja anda. Ning siis pole enam Internetist võimalik leheuudiseid lugeda.