Urve Palo: Riigi kohus on väärtustada iga inimest
Eesti elab jõukamalt kui kunagi varem. Meie majanduslik enesetunne on hea ning Tallinna kesklinn ja autod näevad välja nagu ükskõik millises lääneriigi pealinnas. Interneti ja e-teenuste kasutamises teeb Eesti kogu maailmale silmad ette. Tundub, et me oleme edukalt oma riigi üles ehitanud ning praeguse heaolu rasketööga välja teeninud.
Praegu elab Eestis 1 345 000 inimest. Hõivatuid ehk töötajaid on neist ligi 50% ja pensionäre ligi 10%. Tänu sellele, et veel aastail 1982–1989 sündis Eestis igal aastal üle 24 000 lapse, saab sel aastal 18–25-aastaseks 200 000 noort. Nende hulgas on ka 2007. aasta uued potentsiaalsed tööjõuturule tulijad. Vaadates aga kümme aastat ettepoole, on juba teada, et siis saab 18–25-aastaseks ligi poole vähem noori (täpse malt 111 387 inimest). 2017. aastal saavad tööealiseks need lapsed, kes sündisid esimese kaheksa aasta jooksul pärast Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamist. Paraku ei saa tööealiseks need, kes aastatel, mil keskmine sündimus oli 14 000 last aastas, sündi ma ta jäid. See tähendab ka, et kümne aasta pärast tuleb meil turule poole vähem töökäsi, poole vähem on sünni tajaid, poole vähem tulevasi maksumaksjaid. Olgu märgitud, et praegune sündimus on Eesti Vabariigis 15 000 last aastas. Seega oleme endiselt kaugel rahvastiku taastootvuse tasemest, mis oleks 21 000 last aas tas.
Tõsi, vähene sündimus ning sellest tulenevalt rahvastiku vananemine ei ole probleemiks mitte ainult Eestis, vaid kimbutab enamikku arenenud riike. See on ka põhjus, miks Euroopa Liidu liikmesriigid võistlevad omavahel tööjõu pärast. Näiteks Soomes töötab praegu vähemalt 12 000 inimest Eestist ning sinna oodatakse neid veelgi rohkem. Iga inimese lahkumine siit on aga suur kaotus meie riigile.
Johann Wolfgang von Goethe on öelnud: „Kes esimese nööbi valesti nööbib, see ei saa ka ülejäänuid õigesti kinni panna.“ Kui riik ei väärtusta iga oma inimest täna, siis ei ole potentsiaalsel lapsevanemal ka kindlustunnet, et teda ja te ma last väärtustatakse homme. Ebakindlus tuleviku ees aga mõjutab otsuseid, kas ja kui palju lapsi perre sünnib. Seepärast on praegu eriti tähtis aru saada ja teadvustada iga Eestis elava inimese väärtust.
Eesti riigi tulevik on just nii kindel, kui kindlalt tunneb iga kodanik, et temast siin hoolitakse. Meid kõiki, sõltumata usutunnistusest, päritolust või ema keelest, ühendab eesmärk elada demokraatlikus Eestis. Eestis, kus hinnatakse iga inimest ja valitseb kindlustunne homse päeva ees.
Praegu elab Eestis 1 345 000 inimest. Hõivatuid ehk töötajaid on neist ligi 50% ja pensionäre ligi 10%. Tänu sellele, et veel aastail 1982–1989 sündis Eestis igal aastal üle 24 000 lapse, saab sel aastal 18–25-aastaseks 200 000 noort. Nende hulgas on ka 2007. aasta uued potentsiaalsed tööjõuturule tulijad. Vaadates aga kümme aastat ettepoole, on juba teada, et siis saab 18–25-aastaseks ligi poole vähem noori (täpse malt 111 387 inimest). 2017. aastal saavad tööealiseks need lapsed, kes sündisid esimese kaheksa aasta jooksul pärast Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamist. Paraku ei saa tööealiseks need, kes aastatel, mil keskmine sündimus oli 14 000 last aastas, sündi ma ta jäid. See tähendab ka, et kümne aasta pärast tuleb meil turule poole vähem töökäsi, poole vähem on sünni tajaid, poole vähem tulevasi maksumaksjaid. Olgu märgitud, et praegune sündimus on Eesti Vabariigis 15 000 last aastas. Seega oleme endiselt kaugel rahvastiku taastootvuse tasemest, mis oleks 21 000 last aas tas.
Tõsi, vähene sündimus ning sellest tulenevalt rahvastiku vananemine ei ole probleemiks mitte ainult Eestis, vaid kimbutab enamikku arenenud riike. See on ka põhjus, miks Euroopa Liidu liikmesriigid võistlevad omavahel tööjõu pärast. Näiteks Soomes töötab praegu vähemalt 12 000 inimest Eestist ning sinna oodatakse neid veelgi rohkem. Iga inimese lahkumine siit on aga suur kaotus meie riigile.
Johann Wolfgang von Goethe on öelnud: „Kes esimese nööbi valesti nööbib, see ei saa ka ülejäänuid õigesti kinni panna.“ Kui riik ei väärtusta iga oma inimest täna, siis ei ole potentsiaalsel lapsevanemal ka kindlustunnet, et teda ja te ma last väärtustatakse homme. Ebakindlus tuleviku ees aga mõjutab otsuseid, kas ja kui palju lapsi perre sünnib. Seepärast on praegu eriti tähtis aru saada ja teadvustada iga Eestis elava inimese väärtust.
Eesti riigi tulevik on just nii kindel, kui kindlalt tunneb iga kodanik, et temast siin hoolitakse. Meid kõiki, sõltumata usutunnistusest, päritolust või ema keelest, ühendab eesmärk elada demokraatlikus Eestis. Eestis, kus hinnatakse iga inimest ja valitseb kindlustunne homse päeva ees.
posted by Sotsiaaldemokraatlik Erakond at 10/23/2007
0 Comments:
Post a Comment
<< Home