Kalvi Kõva: Seadusemäelt Võrumaale, 5

Eelarve, riigi supipaja retsepti on peakokk rahandusministrer tulevaks aastaks kenasti kokku kirjutanud. Miljon siia, teine sinna lisavad nii harjumuspärasele leemele vürtsi ja maitset. 93,6 miljardi krooni suurusest katlast peaks kõigile jaguma oma kausitäis.
Kõige rohkem täidetakse sotsiaalministeeriumi eelarvet: see tõuseb 9,7 miljardi krooni võrra. See tähendab, et kõige rohkem lisaraha läheb pensionäridele ja tervishoidu. Kulp, millega jagatakse tuleval aastal palka õpetajatele, kõrgharidusega kultuuritöötajatele, kaitseväelastele, politseinikele, päästeametnikele ja teistele sisejulgeolekut tagavatele töötajatele, on tänavusest oluliselt suurem. Lõpuks ometi annab valitsus järgmisel aastal lisaraha ka selleks, et koostöös omavalitsustega tõsta lasteaiaõpetajate palku.
Jääb loota, et palkade pidev tõus kutsub palju võrulasi piiri tagant kodumaale tagasi oma igapäevast leiba teenima.
Targu ei kuluta valitsus ära kogu seda raha, mis 2008. aastal maksudest laekub, vaid paneb 2,7 miljardit krooni tagavaraks. Eesti majanduskasv aeglustub mõistlikule tasemele ning see toob kaasa muutusi mitmes ettevõtluse valdkonnas. Seetõttu ei püsi meie tööpuudus igavesti nii madalal tasemel nagu praegune 2,5 protsenti.
Oleks patt arvata, et riigisupi keetmisel on Navi küla mees Võrumaa sootuks unustanud. Et leemekese rasvane kiht tee peal maha ei loksuks, on Tallinna—Tartu maantee arendamiseks tuleval aastal eraldatud 600 miljonit krooni. Nabanöör, millega oleme seotud pealinnaga, saagu turvaliseks, et me ei peaks muretsema oma lähikondlaste ohutuse pärast sellel teel. Maanteeameti üle 30protsendisest eelarvekasvust läheb siiski vaid väike osa meie põhimaanteele, suur osa rahast laotatakse riigi tugi- ja kõrvalmaanteedele. Vallateede remondiks eraldatav raha suureneb kolmandiku võrra, seega laekub näiteks Võru vallale käesoleva aasta 2,7 miljoni krooni asemel tuleval aastal umbes 3,5 miljonit krooni, Rõugele 2,1 miljoni asemel umbes 2,7 miljonit krooni.
Tänavu Võrumaal alanud kaevuprojekt saab tuleval aastal hoogu juurde ja võtab üleriigilise mõõtme. Sadakond puhta joogivee saanud maaperet on ilmekas näide, kuidas kohapeal ja väikeste võimalustega saab suuri asju korda teha.
Joonele on tarvis aidata ka veemajanduse lipulaevu, kelle suured europrojektid on kõvasti kallinenud. Riigieelarves olevast 600 miljonist kroonist peaks leevendust leidma ka Võru ja Antsla veeprojekti eestvõtjate mure.
Tulevast aastast avanevad taas paljud ELi programmid, mis annavad suure tõuke Eesti regionaalarengule. Võrumaa paiknemine ELi välispiiril annab meile suuri võimalusi saada raha piiriülese koostöö toetuse meetmetest. Kui mitte mujal, siis vähemalt Haanjas tehakse juba praegu tõhusat tööd uute projektitaotluste vormistamisel.
Sellisena paistab esmane pilk riigi rahakatlale. Jääb loota, et Riigikogus eelarvet kinnitades muutub Võrumaale suppi jagav kulp suuremaks ja leemele lisandub vürtsi.