Marianne Mikko: Europoli jõudu tuleb suurendada

Arutlusele tuleb nii Euroopa kui Eesti jaoks äärmiselt oluline raport.
Nimelt plaanib parlament taaselustada Euroopa politseiameti (Europoli) ning vähendada võimalike kuritarvituste ohtu. Selliseid, nagu võis näha menufilmis “Ocean’s Twelve”, kus Catherine Zeta-Jonesi mängitud Europoli agent võltsis oma ülemuse allkirja, et saada infot teda isiklikult ning natuke ka tööalaselt huvitavate kurikaelte kohta.
Europol asutati 1992. aastal Maastrichti lepinguga. Interpoliga võrreldes on Europoli käed jäänud siiski lühikeseks. Kriminaaljälitusteabe organisatsiooni eesmärk on läbi aegade olnud õilis – võidelda rahvusvahelise organiseeritud kuritegevusega ja ennetada seda.
Siiani on see olnud keeruline, sest täidesaatvat võimu pole üleeuroopalisel politseil olnud. Võitlust on peetud infovahetuse, info analüüsi, koolituse, üldiste kuritegevustrendide analüüsi ja sellest lähtuvalt võitlusviiside väljatöötamise, riskianalüüsi vormis. Vahetatud on ka isikuandmeid.
Nii Eesti kui Euroopa julgeolek on suurenenud – sel aastal liitusime Schengeni infosüsteemiga (SIS), mille abil nabitakse Euroopa Liidus aastas kinni Tallinna linna elanike jagu kurikaelu – ligi 400 000.
Reformiga kavatsetakse muuta Europol Euroopa Liidu ametiks, millel pole piiranguid kuritegevuse tõrjumisel.
Euroopa Liidu ametiks muutmisega tugevdatakse Euroopa Parlamendi kontrolli Europoli tegevuse üle.
Siiani andis superstruktuur aru vaid oma juhatusele, kuhu kuulusid liikmesriikide siseministeeriumide esindajad. Rahvaesindajatel on seni puudunud igasugune ülevaade Europoli tegevusest, isegi nende aastaaruanne on salastatud.
Liikmesriikide usaldus Europoli vastu on olnud vähene. Tuleb otsekoheselt tunnistada, et koostööd tehakse kehvalt.
Selline salastatuse aste võib tekitada kõhedust – kui superstruktuur, millel on küll üsna piiratud võimalused, peab oma tegevusest aru andma vaid käputäiele juhatuse liikmetest, on igasugused kuritarvitused palju varjatumad.
See on aga tõsine oht euroopalikele väärtustele, ennekõike demokraatiale ja isikuvabadustele.
Teisalt on Europol siiani üsna jõuetu, et mitte öelda impotentne olnud. Ometi võiks ja saaks see tegelda palju tõhusamalt ning karmimalt meie kõigi julgeoleku tagamisega. Europol peaks olema niisama võimekas, kui on Interpol, seda Euroopa sees.