Peeter Kreitzberg: Esimest korda toetab riik lasteaiaõpetajate palgatõusu

Inimese saatuse otsustavad paljuski elu esimesed aastad. Seda tõde ei vaidlusta keegi. Räägime Eestis viimasel ajal palju põhikoolist väljalangemusest, õpingute poolelijätmisest gümnaasiumis ja kutsekoolis. Nende hädade põhjused peituvad aga sageli alushariduses ehk meie lasteaedades.
Tähelepanu alusharidusele
Üha sagedamini räägivad Euroopa sotsiaaldemokraadid, aga ka teised erakonnad alushariduse parandamise vajadusest. Julgen väita, et Eestis on lasteaedade ja lastesõimede tingimused halvemad kui mis tahes astme koolidel. Lasteaiaõpetajate palgaerinevused kooliõpetajate omast on põhjendamatud, sest lasteaiaõpetaja vastutus on niisama suur kui ülikooli professoril.
Meie seadused näevad ette, et igale lapsele tuleb kindlustada koht koolieelses lasteasutuses. Ometi ei jätku kohti 42 protsendis omavalitsustes. Mõne väiksema omavalitsuse puhul võib sellest veel aru saada – neil lihtsalt ei jätku raha. Teiste puhul – nagu meie kuulsusrikas pealinn – jätkub raha isegi parteitelevisiooni rajamiseks, aga mitte lasteaiakohtade loomiseks.
Sageli ei teata, et alushariduse korraldamine on omavalitsuste tähtsamaid ülesandeid. Teisisõnu ei vastuta lasteaedade olukorra eest valitsus ja riigikogu. Sellest hoolimata otsustas praegune valitsusliit riigi rahaga omavalitsustele appi tulla, eraldades lasteasutuste toetuseks eelarves 300 miljonit krooni. Pool rahast ehk 150 miljonit läheb uute lasteaiakohtade rajamiseks, 75 miljonit krooni lasteaiaõpetajate palkade tõstmiseks ning 75 miljonit krooni pisiremontide rahastamiseks. Selle otsusega saab täidetud üks oluline sotsiaaldemokraatide valimislubadus ja esimest korda pakub Eesti riik lasteaedadele oma tuge.

Parem palk lasteasutuses
Lasteaiakohtade rajamiseks esitavad omavalitsused taotluse, mida menetletakse konkursi korras. Kõige väiksem projekt, mida riigi abil rahastatakse, maksab viis miljonit, millest omavalitsus peab panustama pool. Kindlasti ei ole võimalik sellise summa eest rajada uut lasteaeda, küll aga teha korda või remontida majaosa.
Rahastades ainult suuremahulisi projekte, võtaksime väiksematelt valdadelt ära osalemisvõimaluse, sest nad ei suudaks poolt rahast panustada. Konkursi tingimustes jälgitakse, et riigi raha kasutamise vajadus oleks hästi põhjendatud ning väikesed ja suured omavalitsused selle taotlemisel võrdsetes tingimustes.
Kõikidele lasteasutustele eraldatakse remondiraha ligi 25 000 krooni rühma kohta pisiremontide tegemiseks.
Üsna suure summa panustab riik lasteasutuste õpetajate palkade tõstmiseks ning põhikooli nooremõpetaja palgaga ühtlustamiseks. Keskeriharidusega lasteaiaõpetaja palk peab moodustama vähemalt 85 protsenti õpetaja palgast. Põhikooli nooremõpetaja miinimumpalk on uuel aastal suure tõenäosusega 9360 krooni.
Ei ole kuidagi võimalik leppida regionaalpoliitikaga, mille järgi ühes omavalitsuses on lasteaiaõpetaja palk praegu 4900 krooni ja teises 9100 krooni. Haridustingimused peavad olema kõikjal võrreldavad, sõltumata omavalitsuste tuludest. Sedavõrd strateegilistes valdkondades nagu haridus ja riigikaitse ei tohi regionaalseid erinevusi sallida.
Riik rahastab lasteasutuste õpetajate palgatõusu 50 protsendi ulatuses kõigis nendes omavalitsustes, mis võtavad sihiks tõsta lasteaiaõpetaja palk põhikooli nooremõpetaja miinimumpalga tasemele. Tõsi, sammu pikkus, mida omavalitsused peavad astuma, erineb üsna suuresti. Osa on eesmärgi oma vahenditega saavutanud, osa on alles poolel teel.
Omavalitsusliidud on väljendanud arvamust, et ka väiksemate valdade motivatsioon ja vahendid on piisavad, et võrdsustada riigi abiga lasteaiaõpetajate palk nooremõpetaja palgaga. Teeme siis lasteaiaõpetajate palgatõusu ära! Omavalitsustele jätab riigi tugi vaba raha abiõpetajate ja tugiõpetajate palgatõusuks.