Urve Palo: Anname lasteaiale lisaraha
Järgmisel aastal käivitub riiklik programm «Igale lapsele lasteaiakoht». Seaduse järgi peab kohalik omavalitsus tagama kõigile oma valla või linna ühe- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle vanemad seda soovivad, võimaluse käia lasteaias.
Kõigile ikka ei jätku
Paraku ei täida kaugeltki kõik omavalitsused seda kohustust oma elanike ees. Põhjuseks tuuakse sageli lasteaedade ehitamiseks ja arendamiseks vajaliku ressursi puudumist. Kindlasti on meil valdu, kus tõesti objektiivsetel põhjustel napib selleks vahendeid, kuid julgen väita, et liiga sageli on see ka prioriteetide küsimus. Näiteks Värska vald, kes pole rikas ei elanike arvu ega ka tulubaasi poolest, otsustas ometi juba mõni aasta tagasi, et kvaliteetsete lasteaiakohtade olemasolu on valla elanikele oluline. Samal ajal võib tuua näiteid rikastest omavalitsustest, kus elab palju kõrgepalgalisi maksumaksjaid, kuid vald või linn pole pidanud oluliseks, et nad lasteaiakohtadega varustatud oleksid.
Selleks, et kaasa aidata laste sündimuse kasvule Eestis, on riik otsustanud omalt poolt investeerida järgmise nelja aasta jooksul 1,4 miljardit lisakrooni olemasoleva lasteaiavõrgu kvaliteedi parandamiseks, õpetajate palkade tõusule kaasaitamiseks ja uute lasteaiakohtade loomiseks. Loomulikult ei suudeta ainult selle rahaga tagada kõigile soovijatele lasteaiakohti ega ajakohastada kõiki vanu lasteaedu, kuid ometi on see suur samm edasi, et olukorda paremaks muuta.
Programmi põhimõtteid välja töötades pidasin väga oluliseks, et mainitud rahast saaksid toetust kõik olemasolevad munitsipaallasteaiad ning investeeringutest saaksid osa nii linnad kui ka vallad. Seetõttu antakse nelja aasta jooksul 350 miljonit krooni kõigile munitsipaallasteaedadele vastavalt rühmade arvule. Hinnanguliselt teeb see kahel järgmisel aastal 25 000 krooni ning 2010. ja 2011. aastal 30 000 krooni rühma kohta. Näiteks Tartu linn, kus on kokku 231 rühma, saab selle meetme järgi 2008. aastal ligi 6 miljonit krooni lisavahendeid oma lasteaia- võrgu arendamiseks. Seda raha võib kasutada näiteks juba ehitatud lasteaia laenu katteks, lasteaedade remonditöödeks, mänguväljakute ehitamiseks, lastele õpivahendite ja mänguasjade ostmiseks, lasteaiapersonali palkade suurendamiseks jne. Iga omavalitsus otsustab ja teab kõige paremini ise, mil moel ta seda raha kasutab ja oma lasteaia võrku arendab.
Järvamaal külastasin Väätsa lasteaeda. Vestluses lasteaia juhataja ja õpetajatega selgus, et tunti muret, kas riik ei saaks toetada lasteaedu nii umbes saja tuhande krooniga aastas. Mul oli hea meel vastata, et kuna teie lasteaias on viis rühma, siis toetab riik teid alates 2008. aastast 125 000 krooniga aastas ja juhul, kui kohalik omavalitsus otsustab ka õpetajate palgatõusuga kaasa tulla, siis isegi kaks korda suurema summaga.
Omavalitsus peab ka rahastama
Selleks, et kaasa aidata lasteaiaõpetajate palkade tõusule üle Eesti, eraldatakse teine 350 miljonit krooni palgavahendite toetuseks. Seda toetust saab kohalik omavalitsus, kui otsustab maksta lasteasutuse kõrgharidusega õpetajale vähemalt sama tasu, mis on võrdväärne põhikooli noorempedagoogi palga alammääraga (2008. aastal on selleks umbes 9360 krooni) ning pedagoogide kvalifikatsiooninõuetele vastava keskeriharidusega õpetajale vähemalt 85% noorempedagoogi alammäärast. Pean väga oluliseks, et lasteaia õpetajate palgad tõuseksid ja meil ikka jätkuks kvalifitseeritud ja oma tööd armastavaid inimesi selles sektoris. Motiveeritud ja haritud õpetajate olemasolust võidavad ju meie lapsed.
Juhul kui kohalik omavalitsus, kas juba maksab või otsustab 2008.aastast maksma hakata oma lasteaia õpetajatele eelpool kirjeldatud nõuetele vastavat tasu, siis eraldab riik teise 25 000 krooni rühma kohta. Tartu linn näiteks saaks sellisel juhul riigilt 6 miljoni krooni asemel hoopis kokku ligi 12 miljonit krooni aastas, et arendada oma lasteaiavõrku ning maksta lasteaia personalile palka.
Et toetada uute lasteaedade ehitamist, olemasolevate renoveerimist või hoonete ja ruumide lasteaiaks kohandamist, annab riik järgmise nelja aasta jooksul 700 miljonit krooni. Minimaalne toetus on 2,5 miljonit krooni ja kuna kohalik omavalitsus peab omalt poolt juurde panema 50% objekti maksumusest, siis kokku räägime vähemalt 5 miljoni krooni suurusest investeeringust. Nelja järgmise aasta jooksul tekib juurde kuni 3500 uut lastaiakohta ning paraneb laste õpi- ja mängukeskkond.
Pean väga oluliseks, et lapsevanematel oleks kindlustunne, et neil on alati võimalus pärast lapse aastaseks saamist tööle naasta. Näiteks Rootsis, kus on Euroopa üks kõrgem naiste tööhõive on ka sündimuse näitajad ühed paremad. Selle peamine põhjus on asjaolu, et riik alustas juba üle kolmekümne aasta tagasi teadliku lastehoiupoliitikaga. Meie programm «Igale lapsele lasteaiakoht» on esimene otsustav samm selles suunas.
Kõigile ikka ei jätku
Paraku ei täida kaugeltki kõik omavalitsused seda kohustust oma elanike ees. Põhjuseks tuuakse sageli lasteaedade ehitamiseks ja arendamiseks vajaliku ressursi puudumist. Kindlasti on meil valdu, kus tõesti objektiivsetel põhjustel napib selleks vahendeid, kuid julgen väita, et liiga sageli on see ka prioriteetide küsimus. Näiteks Värska vald, kes pole rikas ei elanike arvu ega ka tulubaasi poolest, otsustas ometi juba mõni aasta tagasi, et kvaliteetsete lasteaiakohtade olemasolu on valla elanikele oluline. Samal ajal võib tuua näiteid rikastest omavalitsustest, kus elab palju kõrgepalgalisi maksumaksjaid, kuid vald või linn pole pidanud oluliseks, et nad lasteaiakohtadega varustatud oleksid.
Selleks, et kaasa aidata laste sündimuse kasvule Eestis, on riik otsustanud omalt poolt investeerida järgmise nelja aasta jooksul 1,4 miljardit lisakrooni olemasoleva lasteaiavõrgu kvaliteedi parandamiseks, õpetajate palkade tõusule kaasaitamiseks ja uute lasteaiakohtade loomiseks. Loomulikult ei suudeta ainult selle rahaga tagada kõigile soovijatele lasteaiakohti ega ajakohastada kõiki vanu lasteaedu, kuid ometi on see suur samm edasi, et olukorda paremaks muuta.
Programmi põhimõtteid välja töötades pidasin väga oluliseks, et mainitud rahast saaksid toetust kõik olemasolevad munitsipaallasteaiad ning investeeringutest saaksid osa nii linnad kui ka vallad. Seetõttu antakse nelja aasta jooksul 350 miljonit krooni kõigile munitsipaallasteaedadele vastavalt rühmade arvule. Hinnanguliselt teeb see kahel järgmisel aastal 25 000 krooni ning 2010. ja 2011. aastal 30 000 krooni rühma kohta. Näiteks Tartu linn, kus on kokku 231 rühma, saab selle meetme järgi 2008. aastal ligi 6 miljonit krooni lisavahendeid oma lasteaia- võrgu arendamiseks. Seda raha võib kasutada näiteks juba ehitatud lasteaia laenu katteks, lasteaedade remonditöödeks, mänguväljakute ehitamiseks, lastele õpivahendite ja mänguasjade ostmiseks, lasteaiapersonali palkade suurendamiseks jne. Iga omavalitsus otsustab ja teab kõige paremini ise, mil moel ta seda raha kasutab ja oma lasteaia võrku arendab.
Järvamaal külastasin Väätsa lasteaeda. Vestluses lasteaia juhataja ja õpetajatega selgus, et tunti muret, kas riik ei saaks toetada lasteaedu nii umbes saja tuhande krooniga aastas. Mul oli hea meel vastata, et kuna teie lasteaias on viis rühma, siis toetab riik teid alates 2008. aastast 125 000 krooniga aastas ja juhul, kui kohalik omavalitsus otsustab ka õpetajate palgatõusuga kaasa tulla, siis isegi kaks korda suurema summaga.
Omavalitsus peab ka rahastama
Selleks, et kaasa aidata lasteaiaõpetajate palkade tõusule üle Eesti, eraldatakse teine 350 miljonit krooni palgavahendite toetuseks. Seda toetust saab kohalik omavalitsus, kui otsustab maksta lasteasutuse kõrgharidusega õpetajale vähemalt sama tasu, mis on võrdväärne põhikooli noorempedagoogi palga alammääraga (2008. aastal on selleks umbes 9360 krooni) ning pedagoogide kvalifikatsiooninõuetele vastava keskeriharidusega õpetajale vähemalt 85% noorempedagoogi alammäärast. Pean väga oluliseks, et lasteaia õpetajate palgad tõuseksid ja meil ikka jätkuks kvalifitseeritud ja oma tööd armastavaid inimesi selles sektoris. Motiveeritud ja haritud õpetajate olemasolust võidavad ju meie lapsed.
Juhul kui kohalik omavalitsus, kas juba maksab või otsustab 2008.aastast maksma hakata oma lasteaia õpetajatele eelpool kirjeldatud nõuetele vastavat tasu, siis eraldab riik teise 25 000 krooni rühma kohta. Tartu linn näiteks saaks sellisel juhul riigilt 6 miljoni krooni asemel hoopis kokku ligi 12 miljonit krooni aastas, et arendada oma lasteaiavõrku ning maksta lasteaia personalile palka.
Et toetada uute lasteaedade ehitamist, olemasolevate renoveerimist või hoonete ja ruumide lasteaiaks kohandamist, annab riik järgmise nelja aasta jooksul 700 miljonit krooni. Minimaalne toetus on 2,5 miljonit krooni ja kuna kohalik omavalitsus peab omalt poolt juurde panema 50% objekti maksumusest, siis kokku räägime vähemalt 5 miljoni krooni suurusest investeeringust. Nelja järgmise aasta jooksul tekib juurde kuni 3500 uut lastaiakohta ning paraneb laste õpi- ja mängukeskkond.
Pean väga oluliseks, et lapsevanematel oleks kindlustunne, et neil on alati võimalus pärast lapse aastaseks saamist tööle naasta. Näiteks Rootsis, kus on Euroopa üks kõrgem naiste tööhõive on ka sündimuse näitajad ühed paremad. Selle peamine põhjus on asjaolu, et riik alustas juba üle kolmekümne aasta tagasi teadliku lastehoiupoliitikaga. Meie programm «Igale lapsele lasteaiakoht» on esimene otsustav samm selles suunas.
posted by Sotsiaaldemokraatlik Erakond at 1/25/2008
0 Comments:
Post a Comment
<< Home