Mark Soosaar: Saime mahuka riigieelarve

Väljakujunenud ja stabiilsetes riikides loetakse parlamendi aastatöö tipphetkeks eelarve vastuvõtmist. Ka meil kipub see nii olema. Läinud kolmapäeval kell 14.54 lõi riigikogu esimees Ene Ergma tammepuust haamriga 2008. aasta riigieelarve pidulikult lukku.
Eesti kõigi aegade suurima ja julgeima eelarve tulud lähenevad sajale miljardile kroonile (täpsemalt 96,3 miljardit), millest ligi 3 miljardit pannakse mustadeks päevadeks kõrvale.
Suur hüpe saab teoks tänu nii kasvavale majandusele kui Euroopa Liidu 2007-2013 finantsperspektiivist avanevatele toetustele. Hoolimata jahtuvatest majandusprognoosidest, läheb ka järgmisel aastal Eestil hästi – loodetav kasvuprotsent 5,3 võimaldab ehitada uusi teid, lasteasutusi, spordirajatisi ja tõsta palka politseinikel, õpetajatel, kultuuri-, keskkonna- ning päästetöötajatel.
Sotside valimislubadustest õnnestub täita kaks olulist punkti. Esiteks hiigelinvesteering – ligi 300 miljonit krooni – lasteaedadele. Teiseks vanaduspensioni kasv 22 protsenti.
Oluline saavutus on see, et eakad ei pea enam enne järgmisi valimisi uurima, milline erakond ostab hääli kõrgemate pensionilubadustega. Pension on lõpuks ometi indekseeritud ja toetus neile, kelle elutöö tehtud, kerkib edaspidi koos riigi majanduskasvuga.
Samal ajal jääb hing kripeldama mitme valdkonna pärast, kus meil, sotsiaaldemokraatidel, ei õnnestunud oma valimislubadusi kogumahus täita.
Olles koalitsioonis kahe parempoolse erakonnaga, pole võimalik meie vasakpoolset ja suurel määral kultuurile ning haridusele suunatud programmi ellu viia. Nii peavad kultuuritöötajad leppima vaid 13protsendilise palgatõusuga. Ka Eesti Televisiooni teise programmi avamine lükkub ilmselt ülejärgmisesse aastasse. Hoolimata sellest, et sotside arvates oleks saanud ETV kultuurikanali avada riigimetsa müügist laekuva tuluga.
Meile, sotsiaaldemokraatidele, teeb tõsist muret kultuuripärandi saatus. Üle viiesaja mälestise Eestis on sedavõrd viletsas olukorras, et kiire konserveerimiseta võivad endised taluhooned, kõrtsid, veskid, mõisahäärberid juba algaval talvel lumekoorma all või tuulte-vihmade survel kokku variseda.
Paljudel juhtudel on tegemist vastutustundetute omanikega, kellelt võiks mälestise võõrandada või kelle puhul saaks riik ostueesõigust kasutada. Et muinsuskaitseametil puuduvad selleks vahendid, ei saa riik kahjuks seadust täita. Nii polegi ime, kui Pootsi mõisa kasvumaja või Audru maneež varisevad juba järgmiseks kevadeks vormituteks kivihunnikuteks.

Saadikud muretsevad Pärnumaa pärast
Esimese ja teise lugemise vahel võis iga riigikogulane teha ettepanekuid riigieelarve täiendamiseks. Pärnumaa saadikurühma esimehena on mul heameel tõdeda, et meie maakonna rahvaesindajad märkasid tõsiseid valukohti.
Reformierakonna saadikud surusid eelarvesse toetused Kilingi-Nõmme – Tihemetsa kergliiklustee valgustamiseks, Vändra valla külakeskuse ja Võiste rahvamaja remondiks.
IRL seisis Vändrasse ja Kilingi-Nõmme Vabadussõja ausammaste taastamise ning Jõulumäele tunneli ehitamise eest. Keskerakonna eestvõttel saab remondiraha Varbla rahvamaja. Sotsiaaldemokraadid toetasid remonte Vahenurme sotsiaalmajas, Tali põhikoolis ja lasteaias, Koonga põhikoolis ning Vändra alevi mänguväljakute rajamist.
Sotsid leidsid raha selliste avariiliste mälestiste nagu Pikavere talupalvela, Uue-Varbla mõisahoone, Vardja rehielamu, Audru mõisa teenijatemaja, Tori mõisa viinaköök ja Tõstamaa kirik remondiks.
Kiiret abi vajavate ehitusmälestiste nimistu on aga kordades pikem. Need poolteist miljonit lisakrooni, mis tulevad appi muinsuskaitseameti maakonna miljonile, ei suuda tuua pööret kultuuriväärtuste kaitsmisesse.
Loodame uuel aastal täiustada nii põhiseadust kui muinsuskaitse- ja planeerimisseadust. Eesmärk on paremini kaasata elanikke nii kultuuripärandi hoidmisse kui anda kodanikele suurem sõnaõigus otsuste langetamisel.
Vaadates tagasi eelarvemuudatustele, on tähelepanuväärne, et kogu lisaraha läheb maakonda. Ükski erakond ei usaldanud Pärnu linna haridus-, kultuuri- ja sotsiaalobjektidele raha suunata. Küllap on selles süüdi Pärnu linnavalitsuse hooletu
käitumine varasemate riiklike investeeringutega ning praegune ebamajanduslik mõtlemine.

Tulge jõulukohvile!
Lõppeval aastal valiti riigikogu uus, XI koosseis. Uuenes Pärnumaa saadikuühenduski. Oleme jõudnud seitsmekesi koos käia Koonga, Audru, Tahkuranna vallas, samuti Pärnu linnavolikogus tutvumas omavalitsuste ja elanike probleemidega.
Tahame kindlasti järgmisel aastal ringsõite jätkata. Meile pole ükskõik, kas kaevandusrõngasse sattuv Pikavere küla Koonga vallas või kaitsealused luitemännikud Tahkurannas jäävad ellu või mitte.
Siinkohal on õige hetk teada anda, et ootame kõiki neid, kel on häid ideid paremaks elukorralduseks, riigikogu Pärnumaa saadikuühenduse jõulukohvile Endla teatris laupäeval, 29. detsembril kell 12. Tulge nii oma murede kui uute visioonidega!
Pärnumaa saadikuühendus on seda meelt, et nutika ja tubli tööga saab Eesti edulugu jätkuda. Soovime kõigile Pärnumaa inimestele ilusaid jõule! Ning toredat vabariigi juubeliaastat, mida juba kuulutavadki Pärnu kesklinna sinimustvalged pühadetuled.