Hannes Rumm: Nii nad tapsidki meie Ferdinandi
Kõik eestlased teavad Oskar Lutsu legendaarset lauset "Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud", sest sellega algab meie kõigi üks lemmikraamat "Kevade". Väliskirjandusest on Eestis üks tsiteeritumaid teoseid Jaroslav Hašeki romaan vahvast sõdurist Švejkist, mis algab sama legendaarse lausega: "Nii nad tapsidki meie Ferdinandi." See kuulus lause meenus riigikogu saalis tol hetkel, kui Reformierakond ja Keskerakond võtsid Allar Jõksilt võimaluse töötada õiguskantsleri ametis veel seitse aastat.
Allar Jõks on Eesti kõrgetest riigiametnikest üks tuntumaid ja rahva poolt tunnustatumaid. Selle tunnustuse on talle toonud sõltumatu ja julge töö. Just sõltumatuse ja julguse pärast on Jõksil korduvalt tekkinud konflikte poliitikute ja parteidega, eriti Keskerakonna ja Reformierakonnaga.
Jõksile on just nende parteide esindajad korduvalt ette heitnud "poliitikasse trügimist". Niinimetatud poliitikasse trügimise värskeim näide on õiguskantsler Jõksi otsus vaidlustada riigikohtus senine erakondade rahastamise kord, mis ei kannata mingisugust kriitikat. Teisisõnu on Jõks jõuliselt tegelenud asjadega, mis ilmselgelt on korrast ära, ning pole seejuures kartnud konflikte, nagu paljud riigiametnikud seda kahjuks teevad. Just tänu sõltumatusele on õiguskantsleril õnnestunud vähendada inimeste usaldamatust oma riigi vastu. Suur aitäh Allar Jõksile selle eest!
Õiguskantsler pole kummitempel
Aga just karistuseks julguse ja sõltumatuse eest tapsidki Reformierakond ja Keskerakond head tööd teinud õiguskantsleri. Ehkki Eestile on vaja sellist õiguskantslerit, kes pole kummitempel, vaid tasakaalustab poliitikute kätte antud võimu ja julgeb neile vajaduse korral varba peale astuda. Ehk nagu ütles president Ilves: "Kui õiguskantslerilt hakatakse ootama parlamendile meele järele olemist, siis kaotab see ametikoht igasuguse mõtte." Jõksile ärapanemiseks kasutati kohati päris ebaausaid võtteid. President Toomas Hendrik Ilves esitas Allar Jõksi õiguskantsleri kandidaadiks pärast kohtumisi kõigi riigikogu saadikurühmadega. Ilvese otsus esitada Jõks õiguskantsleri kandidaadiks ka järgmiseks seitsmeks aastaks oli igati põhjendatud, sest teda toetasid sotsiaaldemokraadid, isamaalased, rohelised ja rahvaliitlased ehk kokku 41 riigikogu liiget.
Seega oli Jõks kõige suurema toetusega kandidaat, sest Reformierakond ja Keskerakond pakkusid presidendile kumbki oma kandidaati. Alles pärast presidendi ametlikku otsust esitada Jõksi kandidatuur loobus Keskerakond oma kandidaadist ning hüppas Reformierakonna ree peale. Selline kannapööre näitab, et Keskerakonnal on ükskõik, kellest saab järgmine õiguskantsler, peaasi et see pole enam Allar Jõks.
Hirmutamistaktika
Reformierakond ja Keskerakond tapsid õiguskantsleri isegi hoolimata sellest, et tema jätkamist toetasid niivõrd erisugused organisatsioonid nagu Eesti mittetulundusühingute ja sihtasutuste liit ning Avatud Eesti fond, ametiühingute keskliit ja teenistujate ametiühingute keskliit, maksumaksjate liit ja juristide liit ning teised kodanikuühiskonna esindajad.
Kõnekas on seegi asjaolu, et Allar Jõksi küsimuses panid seljad kokku kaks parteid, kes alles aprillirahutuste järel olid väga selgelt rindejoone eri poolel. See näitab, kui suur pidi olema see vimm, mida Allar Jõksi vastu tunti.
Olen kindel, et president Ilves leiab Allar Jõksi asemele sama hea õiguskantsleri kandidaadi. Aga kahjuks on Allar Jõksi läbikukutamisega juba loodud üks väga ohtlik pretsedent.
Kõige hullem Allar Jõksi läbikukutamise juures on aga see, et selle otsusega hirmutati kõiki teisi põhiseaduslikke institutsioone juhtivaid inimesi. Selle otsusega hoiatasid Keskerakond ja Reformierakond põhiseaduslike institutsioonide juhte konfliktide eest nende erakondadega. Vastasel korral võib nendegi puhul tulevikus karistuseks olla töökohast ilmajätmine.
Sotsiaaldemokraadid hääletavad ka uuel aastal riigikogus sellise õiguskantsleri poolt, kes on lisaks sellele, et tal on head juristioskused, ka tugev ja sõltumatu isiksus.
Eesti vajab sellist õiguskantslerit, kes kaitseb kogu riigi, mitte ainult mõne partei huve.
Allar Jõks on Eesti kõrgetest riigiametnikest üks tuntumaid ja rahva poolt tunnustatumaid. Selle tunnustuse on talle toonud sõltumatu ja julge töö. Just sõltumatuse ja julguse pärast on Jõksil korduvalt tekkinud konflikte poliitikute ja parteidega, eriti Keskerakonna ja Reformierakonnaga.
Jõksile on just nende parteide esindajad korduvalt ette heitnud "poliitikasse trügimist". Niinimetatud poliitikasse trügimise värskeim näide on õiguskantsler Jõksi otsus vaidlustada riigikohtus senine erakondade rahastamise kord, mis ei kannata mingisugust kriitikat. Teisisõnu on Jõks jõuliselt tegelenud asjadega, mis ilmselgelt on korrast ära, ning pole seejuures kartnud konflikte, nagu paljud riigiametnikud seda kahjuks teevad. Just tänu sõltumatusele on õiguskantsleril õnnestunud vähendada inimeste usaldamatust oma riigi vastu. Suur aitäh Allar Jõksile selle eest!
Õiguskantsler pole kummitempel
Aga just karistuseks julguse ja sõltumatuse eest tapsidki Reformierakond ja Keskerakond head tööd teinud õiguskantsleri. Ehkki Eestile on vaja sellist õiguskantslerit, kes pole kummitempel, vaid tasakaalustab poliitikute kätte antud võimu ja julgeb neile vajaduse korral varba peale astuda. Ehk nagu ütles president Ilves: "Kui õiguskantslerilt hakatakse ootama parlamendile meele järele olemist, siis kaotab see ametikoht igasuguse mõtte." Jõksile ärapanemiseks kasutati kohati päris ebaausaid võtteid. President Toomas Hendrik Ilves esitas Allar Jõksi õiguskantsleri kandidaadiks pärast kohtumisi kõigi riigikogu saadikurühmadega. Ilvese otsus esitada Jõks õiguskantsleri kandidaadiks ka järgmiseks seitsmeks aastaks oli igati põhjendatud, sest teda toetasid sotsiaaldemokraadid, isamaalased, rohelised ja rahvaliitlased ehk kokku 41 riigikogu liiget.
Seega oli Jõks kõige suurema toetusega kandidaat, sest Reformierakond ja Keskerakond pakkusid presidendile kumbki oma kandidaati. Alles pärast presidendi ametlikku otsust esitada Jõksi kandidatuur loobus Keskerakond oma kandidaadist ning hüppas Reformierakonna ree peale. Selline kannapööre näitab, et Keskerakonnal on ükskõik, kellest saab järgmine õiguskantsler, peaasi et see pole enam Allar Jõks.
Hirmutamistaktika
Reformierakond ja Keskerakond tapsid õiguskantsleri isegi hoolimata sellest, et tema jätkamist toetasid niivõrd erisugused organisatsioonid nagu Eesti mittetulundusühingute ja sihtasutuste liit ning Avatud Eesti fond, ametiühingute keskliit ja teenistujate ametiühingute keskliit, maksumaksjate liit ja juristide liit ning teised kodanikuühiskonna esindajad.
Kõnekas on seegi asjaolu, et Allar Jõksi küsimuses panid seljad kokku kaks parteid, kes alles aprillirahutuste järel olid väga selgelt rindejoone eri poolel. See näitab, kui suur pidi olema see vimm, mida Allar Jõksi vastu tunti.
Olen kindel, et president Ilves leiab Allar Jõksi asemele sama hea õiguskantsleri kandidaadi. Aga kahjuks on Allar Jõksi läbikukutamisega juba loodud üks väga ohtlik pretsedent.
Kõige hullem Allar Jõksi läbikukutamise juures on aga see, et selle otsusega hirmutati kõiki teisi põhiseaduslikke institutsioone juhtivaid inimesi. Selle otsusega hoiatasid Keskerakond ja Reformierakond põhiseaduslike institutsioonide juhte konfliktide eest nende erakondadega. Vastasel korral võib nendegi puhul tulevikus karistuseks olla töökohast ilmajätmine.
Sotsiaaldemokraadid hääletavad ka uuel aastal riigikogus sellise õiguskantsleri poolt, kes on lisaks sellele, et tal on head juristioskused, ka tugev ja sõltumatu isiksus.
Eesti vajab sellist õiguskantslerit, kes kaitseb kogu riigi, mitte ainult mõne partei huve.
0 Comments:
Post a Comment
<< Home