Jüri Pihl: Liikluskultuur sõltub meist kõigist

ASUDES TÖÖLE siseministrina, seadsin endale eesmärgiks säästa inimeste elusid ning vähendada hukkunute arvu nii liikluses kui tulekahjudes.
Avalikkus on harjunud, et Eestis pööratakse kõrgendatud tähelepanu kuritegude lahendamisele. Väga oluline on olnud narkokuritegude avastamine ning mõrvade ja tapmiste uurimine, korrakaitse teema on aga jäänud vaeslapse ossa.
Pärast seda, kui olime koostöös politseiga saavutanud kiire lahenduse pronksiöö sündmustele, vähemalt korrakaitse poole pealt vaadatuna, oli selge, et järgmise ülesandena tuleb hakata ohjama olukorda liikluses ja tulekahjude osas. Kõige tähtsam on vähendada surmade arvu, sest kui inimelu on kaotatud, siis seda enam tagasi ei saa.
SKEPTILISEMAD «spetsialistid» on avaldanud arvamust, et enne viie aasta möödumist pole liiklussurmade ja -vigastuste arvu vähenemist võimalik saavutada. Õnneks on peale jäänud minu ja kaasmõtlejate veendumus, et situatsiooni saab muuta kiiremini. Selle peamine eeldus on siseministeeriumis ja politseis töötavate inimeste pühendumine seatud eesmärgile.
Ka avalikkus on toetanud politsei initsiatiivi ning tervitatav on seegi, et meedia jälgib liikluses sündivat kõrgendatud tähelepanuga.
Tegime koos ekspertidega analüüsi. See näitas, et arenemisvõimalusi on kolmes valdkonnas: liiklusjärelevalves, karistuspoliitikas ja seadustes ning inimeste üldiste väärtushinnangute muutmises.
Esimese sammuna suunasime juulis suurema tähelepanu liiklusjärelevalve osa suurendamisele korrakaitses. See andis ka esimese töövõidu: liiklussurmi oli juulis eelnevate kuudega võrreldes vähem.
ON ÖELDUD, ET praegune liiklusküsimustega tegelemine on vaid mainekujunduslik kampaania, näitamaks, et siseminister teeb tööd. Kinnitan, et see ei ole nii. Tegu on mõtteviisi ja töökorralduse muutmisega, mis kestab vähemalt niikaua, kui mina olen siseminister.
Praeguseks on ka politsei uue lähenemise omaks võtnud ning liiklusjärelevalvesse väga palju panustanud. Väljas on rohkem politseiametnikke ja vajaduse korral tehakse lisatöötunde. On saadud aru, et erinevalt varasemast eesmärgist — vormistada võimalikult palju protokolle — näitab politsei töö kvaliteeti see, kui palju suudetakse vähendada liiklussurmade ja -vigastuste arvu.
Arvestades liikluses selle aasta alguseks välja kujunenud kriitilist olukorda, on kõigi politseiasutuste korrakaitse juhtidel kohustus vähendada oma tööpiirkonnas hukkunute arvu. Seda on võimalik saavutada ainult juhul, kui suudetakse ressursse targalt juhtida.
POLITSEINIKE TÖÖ peab muidugi olema vääriliselt tasustatud. Tuleval aastal tõuseb nende palk keskmiselt 23 protsenti. Samas peab palgatõusule kindlasti järgnema töö intensiivsemaks muutumine. Igal ettevõetud sammul peab olema reaalne mõju.
Oleme üle vaadanud ka politseiameti struktuuri, sest oli selge, et olukord liikluses ei tohi jääda vaid politsei peadirektori vastutada. Üle-eelmisel nädalal loodigi politseiametisse direktori asetäitja ametikoht. Tema üks peamisi ülesandeid on tagada koos oma meeskonnaga liiklusturvalisus Eesti teedel.
PEALE JÄRELEVALVE tõhustamise analüüsisime karistuspoliitikat. Selgus, et liikluseeskirja rikkujatele määratud karistused ei ületanud seaduses sätestatud keskmist määra.
Oleme alati lähtunud põhimõttest, et iga karistus peab olema individuaalne ja lähtuma konkreetsest süüteost. Kindlasti tuleb aga kaaluda, kas praeguses liiklussituatsioonis ning kiiresti kasvanud sissetulekute juures piisab keskmisel tasemel määratud karistustest.
Analüüse tehes joonistus muu hulgas selgelt välja tendents, et teedel on autojuhte, kes nii-öelda ostavad kiirust. Need juhid ületavad kiirust kuni 40 kilomeetrit tunnis ega hooli kehtivast karistusmäärast. Nad on harjunud trahve tasuma määratud makse kombel internetipanga kaudu, ilma et see neid mõtlema paneks.
SEEPÄRAST otsustas töörühm, mida juhtis justiitsministeerium ja kuhu kuulusid ka siseministeeriumi spetsialistid, üle vaadata kehtivad seadused. Praeguseks on liiklust puudutavate õigusaktide muutmise ettepanekud välja töötatud ning need jõuavad peagi valitsuse istungile.
Muudatusettepanekute väljatöötamisel vaatasime, mis põhjustel inimesed teedel hukkuvad. Kolm enam levinud surmapõhjust on juhi valitud vale kiirus, turvavarustuse kasutamata jätmine ja auto juhtimine alkoholijoobes.
Sügisel on lisandunud veel üks põhjus: kahe kuu jooksul on auto alla jäänud ja surma saanud vähemalt neli inimest, kes jalutasid pimedal ajal sõidutee ääres ilma helkurita. See näitab, kuivõrd oluline on inimeste vastutustundlik ja ohuteadlik käitumine.
MUUDATUSED seadustes võimaldavad kasutusele võtta moodsad tehnoloogiad. See on väga tore, sest väikeriigil pole võimalik igal teenurgal politseipatrulli kasutada. Otsustasime lähtuda teiste riikide positiivsest praktikast ja seada teedele üles automaatsed kiirusemõõtjad.
Prantsusmaa suutis seda teed minnes päästa tuhandeid inimelusid. Kui 2001. aastal hukkus seal liikluses 8000 inimest, siis 2005. aastaks saadi see arv 4990 peale. Eestis on kavas paigutada ohtlikumate teelõikude äärde kuni 50 kiirusemõõtjat.
Uue eelnõu järgi vastutab kiiruse ületamise eest sõiduki omanik või vastutav kasutaja ning juhti ei pea politsei enam tuvastama. Tulevikus võib politsei automaatse liiklusjärelevalve seadme abil tuvastatud sõiduki omanikule või vastutavale kasutajale teha kuni 3000 krooni trahvi.