Marianne Mikko: Roheline tee spetsialistidele

Euroopa Liit on astumas aktiivseid samme tööjõuturul spetsialistide puuduse leevendamiseks. Kohane on võrdlus Ameerika Ühendriikide rohelise kaardiga, sest Euroopa algatus on saanud juba hüüdnimeks sinine kaart. Spetsialistide arvates saab lihtsustatult tööloa taotlemise idee ellu rakendada lähema paari-kolme aastaga.
Praegu liigub madala või keskmise haridusega tööjõust 85 protsenti Euroopasse ja viis protsenti USAsse. Spetsialistidest läheb USAsse 55 protsenti, Euroopasse aga vaid 5 protsenti. Sinise kaardiga loodetakse seda arengut muuta. Sinine kaart on präänik illegaalse immigratsiooniga võitlemisel. Soodustades ja lihtsustades seaduslikku sisserännet, võitleb Euroopa peale spetsialistidepuuduse inimkaubanduse ja illegaalse immigratsioonigagi.
Sinise kaardiga Euroopasse oodatud sisserändajad peaksid esitama kvalifikatsiooni tõendava diplomi ja tõendama vähemalt kolmeaastast töökogemust. See peab olema töökoht, mida ei saa täita mõne Euroopa Liidu kodanikuga, palk peab olema vähemalt kolmekordne Euroopa Liidu miinimum ja töölepingu kestus minimaalselt üks aasta. Kaart annab õiguse töötada ühes liikmesriigis kaks aastat ja seejärel saab suunduda tööle teise liikmesriiki, samuti võib Euroopasse kaasa võtta oma perekonna.
Miks on vaja sinist kaarti? Sinise kaardiga soovitakse Euroopasse meelitada haritud tööjõudu. Eesmärk on kiiresti ja tõhusalt reageerida tööjõuturu vajadustele. Kaugem kava on suurendada Euroopa konkurentsivõimet ja ergutada majanduskasvu. Nii kurb, kui see ka pole, kuid Euroopa rahvastik näitab jätkuvat kahanemistrendi – siinne sündimus on madal ja reaalsus on see, et elatustaseme hoidmiseks-tõstmiseks on vaja kaasata tööjõudu kolmandatest riikidest.
USA kogemus rohelise kaardiga lubab arvata, et kahju selline taktika ei tee. Just ühiskonnale vajalike heade spetsialistide kaasamine teistest riikidest on USA-le viimase veerandsajandi jooksul edu toonud. Samuti kohanevad kõrgema haridusega välismaised spetsialistid ühiskonnaga paremini kui kvalifitseerimata tööjõud. Euroopas, nagu ka Eestis on puudu ennekõike infotehnoloogia spetsialistidest ja inseneridest. Need ametikohad eeldavad spetsiifilist haridust ja töökogemust.
Väikeriigina peab Eesti aga silmas pidama, et oma ühiskonna arendamisel ei jääks me lootma ennekõike välisele abile. Eesti haridussüsteem peab koolitama igaüht tema võimete piirini, hoolimata ta rahakoti paksusest. Me ei saa loota, et välistööjõud on odavam. Selline olukord on ikka ja alati ajutine, sest siia tulles soovib välismaalane saada kohalike spetsialistidega sama palka. Sestap peaks Eesti keskenduma just nende oskuste sissetoomisele, mis meil on haruldased.
Seda võimaldab meie enda otsus, kuidas sinist kaarti kohaldada. Saame kvootide ja palgatingimuste karmistamisel ka põhimõtteliselt keelata juurdepääsu oma tööjõuturule.