Indrek Saar: 2008 riigieelarve “kotis”

Ajal, mil suurte punaste kottidega tegelased ringi jooksevad, on ehk paslik avada veidi ka riigieelarve “kingikotti” ja vaadata, kuidas see meie elu siin Virumaal mõjutama võiks hakata.
Ei saa üle ega ümber juba tüütuseni korratud asjaolust, et tegemist on esimese tõsiselt võetava ülejäägiga planeeritud eelarvega, mis majanduse ilmse jahtumise ajal on igati tark tegu. Kas ülejääk on ka kõige mustema stsenaariumi korral piisav, jäägu finantsspetsialistide vaielda.
Olen siiski üsna veendunud, et majandustrendide muutmiseks ei piisa eelarve ühekordsest ülejäägist või veel vähem primitiivkapitalistlikest röögatustest palkade külmutamise toetuseks. Eesti majanduse jätkusuutlikkuse tagamiseks on vaja tunduvalt rohkem ajutegevust nõudvaid terviklikke lahendusi, aga see on juba ühe teise jutu teema.

Reaalsed palgatõusud
Üksikisiku tulumaksu laekumist riigieelarvesse vähendavad järgmisel aastal kaks olulist muudatust: nn rikkamate rõõm - üksikisiku tulumaksu vähenemine 1% võrra - ja vähem kindlustatute rõõm ehk tulumaksuvaba miinimumi tõus 2250-le kroonile.
Sotsiaaldemokraadina on mul loomulikult hea meel viimase muudatuse üle, sest see aitab neid, kellel on ka tegelikult abi vaja.
Järgmisel kolmel aastal kordub kõik samamoodi: ikka 1% üksikisiku tulumaksust maha ja 250 krooni tulumaksuvabale miinimumile juurde, kuni aastaks 2011 on need numbrid vastavalt 18% ja 3000 krooni. Siis jääb igaühele meist, tänu tulumaksuvaba miinimumi tõusule, aastas kätte 2160 krooni rohkem kui 2007. aastal. Lisandub veel tulumaksu vähenemisest tingitud summa vastavalt sissetulekule.
Kulude poolel võib rahul olla sisejulgeoleku palkadega, mis kasvavad 23-34% ja millega tõepoolest tagatakse päästja, politseiniku ja piirivalvuri, mitte põhiliselt juhtkonna, palgakasv. Tunnistust olulistest muudatustest siseministeeriumi palgapoliitikas annab ka äsja sündinud ajalooline kollektiivleping siseminister Jüri Pihli ja tema ametkonna töötajate vahel.
Haridusministeeriumi ja õpetajate palgaläbirääkimised on veel käimas, kuid loodetavasti jõutakse kokkuleppele, mille alusel palgad haridussüsteemis tõepoolest tõusevad riigi keskmise palga kasvust kiiremini. Haridustöötajate Liit nõuab teadupärast 30%-list suurenemist ja haridusministri viimane pakkumine oli 23%.
Paraku on hetkel segased lood kultuuritöötajate palgatõusuga, millele erialaliidud ootavad samuti 30%-list lisa. Kultuuriministeerium räägib küll tõusust 10-17%, kuid samal ajal suureneb teatrite palgasumma vaid 8,2% ... Kahjuks ei leitud raha ka venekeelse ETV 2 programmi jaoks, kuigi sotsiaaldemokraadid tegid ettepaneku kasutada selleks täiendavaid vahendeid.

Laste koolitamiseks
Kui veel headest uudistest rääkida, siis rõõmu teeb lasteaedade programm, mis näeb ette toetada järgmisel aastal uute lasteaiakohtade loomist, olemasolevate renoveerimist ja lasteaiaõpetajate palgatõusu 300 miljoni krooniga. Rahast saavad osa kõik omavalitsused, eriti aga need, kes on valmis maksma oma lasteaiaõpetajatele vähemalt põhikooli nooremõpetajaga võrdset miinimumpalka, mis 2008. aastal on mitte vähem kui 9360 krooni. Nii saab näiteks Rakvere linn täiendavalt vähemalt 1,3 miljonit krooni lasteaedade toetuseks.
Täiendava summana eraldati 2007. aasta lisaeelarvega veel Rakvere reaalgümnaasiumile 2,7 miljonit krooni, mille abil saab loodetavasti korda RRG hooviala, korraldatud sealne liiklus ning valmib ka võimla juurdeehituse projekt. Samuti eraldati äsja Tapa valla omandusse läinud Jäneda mõisa avariitöödeks 1,2 miljonit.
Rakvere haigla suurte investeeringuplaanide käivitamise toetuseks seisab riigieelarves 1,5 miljonit. Numbriliselt väiksemate, ent samuti läänevirulastele oluliste objektidena saavad riigieelarvest täiendavalt toetust Laekvere rahvamaja, Väike- Maarja noortekeskus, Tapa muusikakool.
Ja kuigi valged jõulud ei mahtunud raskel ajal lisaeelarvessegi, sosistati riigikogu puhvetis siiski valgest aastavahetusest …
Head uut aastat!