Ivari Padar: Astume edasi, mitte tagasi

Mul on hea meel, et Eesti riigi ja majanduse areng läheb paljudele korda. See teema on tänavu sageli jõudnud nii lehelugudesse kui ka inimeste jututeemadesse.
Nüüd, uue aasta eel on ehk sobilik veel kord mõelda, mida see endaga toob ja kas meil läheb hästi ka tulevikus.
Tõsi on, et 2008. aastast saab Eestile suurte väljakutsete aasta. Hinnatõusud puudutavad valusalt mitte ainult meid, vaid ka paljusid teisi riike. Maailmaturul kallinevad nii toiduained kui ka nafta. See kõik on andnud soodsa võimaluse musta stsenaariumi maalimiseks paljudele, kelle soov on kurta ja maailma lõppu kuulutada. On poliitikuid, kes on tulevikust rääkides lausa põrgukannatusi ennustanud. Aga jäägu need stsenaariumid nende endi südametunnistusele. Igasugusest põrgust on asi loomulikult kaugel.
Elementaarne koolitarkus on, et majanduses on omad tõusud ja rahulikumad ajad. Meie tarkus peab olema arukalt majandada igas olukorras. Oleme 2008. aasta eelarvesse arvestanud ligi kolme miljardi krooni eest ülejääki, mis ei ole 96miljardilise eelarve juures kindlasti väike raha. Võib öelda, et oleme riskideks valmis.
Algav aasta toob lisatuge
Oleme viimasel ajal nautinud Eestis suurt majanduskasvu, väikest tööpuudust ning paljudel on ka palgad väga kiiresti kasvanud. Meie majandusedu uuel aastal jätkub, tööpuudus on üks väiksemaid Euroopa Liidus ning paljude inimeste sissetulek suureneb.
Nii tõuseb keskmine pension aprillist 4580 kroonini ning alaneb tulumaksumäär. Olen veendunud, et majanduse kiire areng peab jõudma ka nendeni, kes on muidu elu hammasrataste vahele jäänud. 2008. aasta eelarvega tõusevad ka toimetulekutoetuse piir ja tulumaksuvaba miinimumi määr. Alampalga suhtes leppele jõudmine tööandjate ja ametiühingute vahel on samuti positiivne samm. Lisaks maksab riik järgmisel aastal lastevanematele senisest suuremas mahus peretoetusi, pikeneb vanemahüvitise aeg ning täiendav tulumaksuvabastus algab juba esimesest lapsest.
Nii et, head sõbrad, ei saa öelda, et elu Eestis ei edeneks. Samas on nüüd aeg vanade eestlaste kombel ümbritsevaid märke tähele panna ja sahvrisse headel aegadel varu koguda, sest ka majanduslikus mõttes on lähenemas jahedam periood. Ja kuigi ilma ennustamise vahendid on seapõrnast palju kaugemale jõudnud, ei tea tegelikult kunagi päris täpselt, kui jahedaks ilm muutub. Kuid valmistuda tuleb, ja mõistlikult kartuleid ja kapsaid varuda, kurke ja moose sisse teha ehk säästa. Ja ümbritsevat tuleb ka pidevalt jälgida ning elu sellele vastavalt sättida.
Rahandusministeerium on seda samuti teinud. Meid on küll kritiseeritud selle eest, et meie sügisene majandusprognoos on mõneti tagasihoidlikum võrreldes suvisega, mille järgi koostati 2008. aasta eelarve. Kinnitan aga, et nende põhisõnum ja sisu on sama – majanduskasv muutub stabiilsemaks. See tähendab, et ka järgmiseks paariks aastaks prognoositud ligi 5–6protsendine majanduskasv on tunduvalt suurem kui paljudel Euroopa Liidu riikidel praegu. Seega kõnnime edasi rahulikuma, aga see-eest tasakaalukama sammuga.
Riik on sahvri täitmisega hoolikalt tegelnud. Vaatamata kriitikale oleme 2008. aasta riigieelarvesse jätnud enneolematult suure puhvri ehk ligi kolm miljardit krooni n-ö varuks. See on suur raha, mida on võimalik riigil kasutada, kui peaksid tulema raskemad ajad.
Samamoodi peaks käituma ka iga Eesti inimene. Säästmine algab igast kõrvale pandud kroonist. Ja praegu oleks mõistlik sellega algust teha. Säästetud raha aitab koguda reserve halbadeks aegadeks, kui sissetulekud pole nii suured, nagu loodetud. Eriti oluline on see siis, kui perel on eluasemelaen või muud alalised kohustused. Ja majanduskasvu aeglustumist ees nähes ei maksa ilmselt enam suurele palgatõusule loota.
Hinnatõus on ajutine
Paraku peame järgmisel aastal arvestama ka veidi ebamugavamate muutustega, nagu hinnatõus, mis peaks aga taas vaibuma aasta teisel poolel. Ilmselt on enamik meist märganud, et viimastel kuudel on eriti kiiresti kallinenud just toiduained. Tegemist on ülemaailmse arenguga ning meie pole siin erandiks. Samas on odavnenud tööstuskaubad ning nende hind peaks veelgi langema. Seega tasub siiski väiksemaid sääste hoida tähtajalisel hoiusel ning neid mitte kohe kiiresti ära kulutada.
Palju on räägitud ka järgmise aasta aktsiisitõusudest. Tuleval aastal suurenevad tubakatoodete, alkoholi ja kütuse aktsiisimäärad. Sellel on mitu põhjust – esiteks peame need määrad niikuinii vastavusse viima Euroopa Liidu nõuetega. Teiseks annab see meile võimaluse lähitulevikus mõelda euro kasutuselevõtule. Lisaks saame tarbimise maksustamisega suunata inimesi vähem tarbima ning säästlikumalt ja tervislikumalt elama.
Eesti inimesed oskavad oma asju mõistlikult sättida ja ümbritsevas toimuvat arvesse võtta. Ärgem aga eestlasliku pessimismi juures unustagem ka elu loomulikku kulgu. Kevad ja suvi ei kesta igavesti, vahepeale tulevad paratamatult jahedamad aastaajad. Kuid me oskame ka nendeks aegadeks valmistuda. Algavaks aastaks soovin teile, head Eesti inimesed, jätkuvalt arukat ja ikka rõõmsat meelt!