Tuesday, May 13, 2008

Jüri Pihl: Ebaselguse aeg päästevaldkonnas on lõppenud

Kui teilt küsitakse, mida on sotsiaaldemokraadid valitsuses saavutanud, siis üht võite kindlasti öelda – tänu sotsidele on päästevaldkond korrastatud.
Aastatepikkune vindumine on läbi ning sotside esimese valitsusaastaga on pandud alus tugeva päästeteenistuse kujunemisele. Jaanuari viimasel päeval võttis riigikogu vastu päästeteenistuse seaduse, millega mitte ükski valitsus pole seni hakkama saanud. Ei Reformierakond, Keskerakond ega Isamaaliit ole suutnud või tahtnud päästjaid kohelda võrdväärselt politseinike ja piirivalvuritega. Meie seadusega said päästjad endale vajalikud sotsiaalsed garantiid, töö eripära arvestava teenistusregulatsiooni ning nüüdsest oleme taganud võrdse kohtlemise sarnase töö tegijatele. Lõpuks on päästeteenistuses loodud selgus ning suletud on pikk ja veniv peatükk päästevaldkonna ajaloos. Enam ei pea päästjad end tundma vähem väärtuslikumana kui politseinikud või piirivalvurid.
Kõige tundlikumaks küsimuseks on osutunud muutunud töögraafik. Üleminek 24-tunniselt graafikult 12-tunnisele tööpäevale tekitas vastuseisu ennekõike nendes, kes on päästetööd kasutanud kui lisaraha teenimise võimalust. Ähvardused, et päästjad jooksevad laiali, ei ole osutunud tõeks. Kuigi lahkujaid on olnud, on rohkem neid, kes soovivad päästjatena tööle asuda – praegu on meil 43 päästjat rohkem kui neli kuud tagasi, jaanuaris.
Uue seaduse kõrval on päästjate olukorda kindlustanud siseministeeriumi ja ROTAL’i vahel sõlmitud palgalepe. Sellega on tagatud, et ajal, mil kärbitakse riigi kulutusi, keegi päästjate töötasude kallale ei lähe. Nii jääb päästjate keskmiseks palgaks endiselt 14 589 krooni. Iseasi muidugi, kui ametiühing arvab paremaks leping lõpetada, sest kokkulepete avalik ründamine ja töörahu häirimine tähendab minu arusaama järgi kokkuleppel olevast allkirjast taganemist.
Järk-järgult paranevad ka päästjate töötingimused. Kuressaares, Jõhvis, Narvas ja Rakveres on kerkimas päris uued hooned, paljudes komandohoonetes tehakse renoveerimistöid. Siseministeerium töötab järjekindlalt ka selle nimel, et uus ja korralik tehnika asendaks kulunud töövahendid. Paraku on vajadused siiski suuremad, kui on korraga võimalik katta.
Tänavuse eelarve kärped tähendavad uute rekonstrueerimistööde edasilükkumist ja ilmselt teisigi kärpeid päästevaldkonnas. Siiski võime öelda, et olukord paraneb iga aastaga ning usun, et uue päästeteenistuse seaduse, korraliku palga ja tõhusa ennetustöö toel muutub päästeteenus paremaks ja inimeste elu turvalisemaks.

0 Comments:

Post a Comment

<< Home