Tuesday, May 13, 2008

Mark Soosaar: Metsareform on võimalik targalt ja ettenägelikult toimetades

Tehnoloogia areng on toonud meie metsadesse moodsa suurtootmise. Saemeeste käsitsitööga langeb vaid iga kümnes puu, sest enam kui 90 protsenti uuendusraiest tehakse võimsate harvesteritega. Puit veetakse sadamatesse veokitel, mille liikumine on jälgitav sidesatelliitide abil.
Nii harvesterite kui veokite tegevus säilib arvutite mälus kolm kuud. Nii võimaldab nüüdisaegne infotehnoloogia vältida vaidlusi riigimetsa majandamise keskuse (RMK) ja tema peamise toote – puidu – ostjate vahel. Võimsa ja kalli tehnika kasutamine eeldab head logistikat, mis nõuab regionaalset ja tõenäoliselt peagi ka üleriigilist koordineerimist.
Riigikogu keskkonnakomisjon käis eile tutvumas RMK kirdepiirkonnas (Lääne- ja Ida-Virumaa, Järvamaa) toimuva pilootprojektiga, mis julgustab metsareformi ette võtma. Selle projektiga on veenvalt tõestatud, et metsnike ülesanne ei pea olema raiete ja puidu väljaveo korraldamine, mis metsatööstuse tormilise arengu tõttu on ammu ületanud ühe metskonna piirid.
Et meie metsamajanduse nõrk koht on metsakasvatus, saaksid pilootprojekti laiendamisel kogu riigile kõik metsnikud palju rohkem aega pühendada just metsaistandike ja -noorendike järelevalvele, hooldamisele. Tööle, mida ei saa teha kosmosest ega kaugel asuvast keskusest.
Eestimaal on palju kahjustatud ja haigeid metsi, nende märkamiseks ja ravimiseks on samuti vaja metsniku teravat pilku ning hoolsat tööd.
Pole raske tõestada, et metsade, kogu looduse tervishoiust sõltub meie, inimeste tervis. Kui hoolime metsast kui rahvuslikust varast ja Eestimaad väärtustavast elukeskkonnast, peame väärtustama metsniku auväärset ametit. RMK tootmistegevuse tulubaas on piisav tagatis, et hoida elus metsnike ajalooliselt väljakujunenud võrgustik.
Usun, et metsareform tuleb ette võtta, kuid vaid targalt ja ettenägelikult toimetades. Peame pärandama Eestimaa laaned meie lastele paremas olukorras, kui need on seda praegu.

0 Comments:

Post a Comment

<< Home