Tuesday, May 13, 2008

Mark Soosaar: Käed eemale kultuuripärandist!

Keerulises majandusolukorras ei tohi teha ettevaatamatuid liigutusi ning pillata maha kergesti purunevaid väärtusi.
Kui tahame kultuurrahvas olla (või kultuurrahvaks saada?), siis pole võimalik nõustuda valitsuse kavatsusega kärpida toetusi ehitusmälestiste omanikele.
Mullune riigikontrolli audit selgitas välja, et üle Eesti on ca 500 avariilist ehitusmälestist, mis vajaksid kohe remonti või konserveerimist. Paljudel juhtudel on tegemist Eesti maaarhitektuuri silmapaistvate näidetega, ülimalt unikaalsete ehitistega. Nii mõnigi neist varises vihmase sügise ja vesise talve tõttu kokku või kaotas olulisi detaile. Oleme rääkinud äärmiselt tõsisest vajadusest suurendada riigieelarvelist toetussummat mälestiste omanikele vähemalt kahe-kolmekordseks. Kahjuks ei õnnestunud see plaan 2008. aasta riigieelarve menetlemisel.
Praegune riigipoolne toetussumma 20 miljonit krooni kogu Eesti kohta on naeruväärselt väike ja selle kärpimine 50% võrra on tekitanud õigustatud pahameeletormi. Nimelt on ca 16 miljoni eest juba mälestiste omanikega lepinguid sõlmitud või koostatud. Nimekiri on kokku pandud suure vastutustundega – väga paljud abivajajad ei mahtunudki sellesse ritta.
Mu silme ees terendab näiteks Jõgeva kõrts Läänemaal, fantastiline lubjakivist arkaadia, millel pole enam katust ning mis seisab imekombel püsti kui kaardimajake. See on ehitusharuldus, riikliku kaitse all, nagu kahel pool kõrtsi asuvad lagunevad kivisilladki, kuid neid pole sel aastal päästetavate nimekirjas. Kui Jõgeva kõrtsi müüre nüüd ja kohe ei konserveerita, siis järgmisel aastal peame tõenäoliselt nägema siin vormitut kivihunnikut.
Koguva külas Muhumaal karjub appi kuus sõelapõhjaks kulunud katust, nende taastamiseks on lepingud olemas ja omanikud valmis tööle hakkama. Pärnumaalt on nimekirjas seitse katust, ilma neid kohe remontimata jääme ilma Taali mõisatallist, Audru mõisa piimaköögist, Vardja rehielamust, Uue-Varbla mõisast, Pikavere palvelast, Pootsi mõisa ait-kuivatist, Tori viinaköögist.
Viljandimaal on vaja kohe konserveerida Polli mõisa varemed ning kinnitada kivid Karksi ja Viljandi lossivaremetel. Pikisilmi ootavad riigi tuge ka Tätta talu ja Abja mõisa aida katused.
Nimekiri on väga pikk. Igast maakonnast on seal paarkümmend kõige hädalisemat ehituskunsti haruldust. Uskuge, me ei tohi minna nende valdkondade kallale, kus on tegemist rahvuslike põlisväärtustega. Me ei tohi kärpida usaldust Eesti riigi vastu!
Pangem pead kokku ning mõelgem kärpimise asemel sellele, kuidas riigieelarve tulusid suurendada! Kas mitte hoolsamalt sisse kasseerida trahve neilt uljaspeadelt, kes kihutades ei hooli ei enda ega teiste inimeste elust?
Kui kaua kavatseme magada pärast riigikohtu otsust, mille tagajärjel 5% käibemaksu mõnusid saavad nautida Õllesummerite ja Õlletoobrite korraldajad?
Tõsine arvestus näitab, et kui suudaksime veel enne suvevaheaega muuta seadust ning kehtestada etenduste ja kontsertide piletitele 18% käibemaksu, võiks riigieelarvesse laekuda ca 50 miljonit krooni. Sellest lisarahast saaks toetada väärtkultuuri maaletoojaid nii teatris kui kontserdilaval ning päästa hukkuvat kultuuripärandit.
Ja veel. Kui õhukeseks laseme riivida meie riigi võimekuse paljudes teisteski valdkondades, kui nõustume tulumaksu järjekindla alandamisega?

0 Comments:

Post a Comment

<< Home