Urve Palo: Abortide arv peab vähenema

Mullu registreeriti Eestis 11 625 aborti, mis on 210 aborti vähem kui aastal 2006, kuid kindlasti võiks see arv olla veelgi väiksem.

Omal soovil katkestatud raseduste arv 1000 viljakas eas naise kohta on Eestis kaks-kolm korda suurem kui näiteks Põhjamaades või Hollandis. Aastal 2006 tehti Eestis 100 elussünni kohta 63 aborti, samal ajal aga püsib Soomes 100 elussünni kohta abortide arv 19 ringis juba aastast 1990.

Abordimeistrite Eesti
Samas ei saa mainimata jätta, et alates taasiseseisvumisest on Eestis abortide arv 1000 fertiilses eas naise kohta kahanenud enam kui kaks korda. Praeguseks aga on abortide kiire vähenemine aeglustunud. Eriti murettekitav on meil kordusabortide osakaal – see on endiselt suur ja oluliselt muutumatu. Viimase kümne aasta jooksul katkestas umbes kaks kolmandikku aborti teinutest teise või enama raseduse. Kordusabortide tegemise peamine põhjus võib olla vähene abordieelne ja -järgne nõustamine ning inimeste suhtumine rasedusse.

Abortide arv sõltub eelkõige oskusest ja soovist hoiduda planeerimata rasedusest. Rasestumisvastaste vahendite kättesaadavuse paranemine ja noorte teadlikkuse kasv annavad siiski lootust, et abortide arv võib ka edaspidi kahaneda. Samas ei saa teadlikkuse suurendamisel piirduda ainult noortega, kuna aborditegijate arv on kõige kõrgem 20–35aastaste naiste hulgas. Tervelt kaks kolmandikku aborti teinud naistest (vanuses 19–45+) ei kasutanud enne aborti mingeid rasestumisvastaseid vahendeid. Siinkohal on oluline rõhutada, et vastutustundlik seksuaalkäitumine ei puuduta ainult naist, kuna naise otsusele avaldab mõju ka partneri hoiak ja käitumine.

Eeltoodust võib järeldada, et inimesed ei ole alati teadlikud tõsiasjast, et abordiga kaasneda võivad füüsilised, emotsionaalsed ja psühholoogilised läbielamised mõjutavad tervet elu. Seistes vastakuti ootamatu rasedusega, vajab naine sageli kedagi, kellega nõu pidada. Lisaks protseduuri ohtudest teavitamisele peaks aborti kaaluv naine saama ka psühholoogilist ja sotsiaalset nõustamist, mida sageli tavalise arstivisiidi käigus teha ei jõua.

Nõuanded abordi vastu

Just nende asjaolude tõttu on alates 2005. aasta lõpust rahvastikuministri büroo toetanud rasedate nõustamissüsteemi loomist. Esimene nõustajaid ette valmistav täienduskoolitus sai 2006.–2007. aastal teoks koostöös Tallinna tervishoiu kõrgkooliga. Praegu pakutakse Eestis tasuta nõustamist Ida-Tallinna keskhaigla naistenõuandlas, Lääne-Tallinna keskhaigla juures Pelgulinna naistenõuandlas, Rapla haiglas ja Rakvere sotsiaalabikeskuses. Lähiajal on kavas alustada rasedusnõustamisega Haapsalus ja Pärnus. Nõustajatega teevad koostööd ka erahaigla Fertilitas ämmaemandad ja arstid. Alates 2007. aastast finantseerib nõustamist Eesti Haigekassa.

Rasedate nõustamise eesmärk on pakkuda naistele toetust, vajalikku teavet ja mitmekülgset abi. Aruteludesse saab naise nõusolekul kaasata ka lapse isa ning teisi lähedasi. Senised kogemused näitavad, et nõustaja poole pöördutakse väga erinevates olukordades, kuid probleemid on peaaegu alati seotud ka suhetega.

Väljakutseid seksuaaltervise valdkonnas jätkub, kuigi taasiseseisvumise järel on Eestis selles valdkonnas palju positiivseid arenguid juba toimunud – koolides on alates 1996. aastast inimõpetuse programmi raames kohustuslikud seksuaalkasvatuse tunnid, hormonaalsed rasestumisvastased vahendid on Eesti Haigekassa soodusravimite nimekirjas, hädaabipillid on alates 2003. aastast apteegis saadaval ilma arsti retseptita, uue teenusena loodi 18 noorte nõustamiskeskust.
Soovimatute raseduste ärahoidmiseks aga ei piisa loomulikult ainult seksuaaltervise alasest teadlikkusest ja teenuste kättesaadavusest. Sünnitus- ja abordikäitumist mõjutavad lisaks ühiskonnas levivatele väärtushinnangutele ka riigi majanduslik olukord, sotsiaal- ja perepoliitika.

Kui ühiskonna suhtumine väärtustab laste olemasolu, perega koos veedetud aega, oma tervise eest hoolitsemist (sh vastutustundlikku seksuaalkäitumist) ja vastutustunnet pere ees ning organisatsioonid toetavad töö- ja pereelu ühitamist, siis on oodata ka sündivuse kasvu ning kokkuvõttes tervemat ja jätkusuutlikumat ühiskonda.