Kalvi Kõva: Seadusemäelt Võrumaale, 10

Ema hellade käte vahelt ja isa kaitsvast sülest lasteaeda viidud laps on justkui sügistormis puult rebitud leht, mis veepisaratest märgudes suure pargipuu tüvele kleepub. On tavaline, et lapse esimestel lasteaiapäevadel jääb meie kõrvu kõlama südantlõhestav nutt, mis lasteaiaõpetajate hoolival sekkumisel peagi siiski raugeb. Mõne aja pärast on igapäevane kaaslane ja toetaja lapsele niivõrd omaseks saanud, et vahel kaigub mänguhoos koduseinte vahelgi rõõmus hüüe: õpetaja, tule, vaata, oi, vabandust, emme, tule siia! Seda suurt panust laste arengu toetamisel on meie kallil kodumaal aastate jooksul märganud vähesed omavalitsused. Lasteaiaõpetajate palgad Võrumaal ei ulatunud käesoleva aasta alguseni koolis töötavate nooremõpetajate palgatasemeni mitte üheski omavalitsuses.
Et aidata kaasa lasteaiaõpetajate palkade tõusule ja ühtlustamisele üle Eesti, eraldab riik nelja aasta jooksul 350 miljonit krooni. Teeb ju Rõuge lasteaias töötav tädi Ülle sama väärt tööd nagu tädi Jana Viimsi lasteaias. Sellise rahastamissüsteemiga saab Eesti lõunatipus asuv väike Mõniste vald lasteaiaõpetajatele töötasu maksmiseks aastas riigieelarvest juurde umbes 50 000 ja Võrumaa südames laiuv Võru vald 275 000 krooni. See teeb umbes 25 000 krooni lasterühma kohta. Boonusena lisandub sellele summale veel sama suur toetus laste olmetingimuste ning õpi- ja mängukeskkonna parandamiseks. Kõik see vähendab omavalitsuste koormust. Aga seda juhul, kui kohalik omavalitsus maksab kõrgharidusega lasteaiaõpetajale 2008. aastal vähemalt 9360 krooni palka ja alates 2009. aastast vähemalt üldhariduskooli noorempedagoogi palga alammääraga võrdväärset palka.

Loomulikult tekib küsimus, kas sellest rahast piisab. Kas 25 000 krooni rühma kohta on õpetajate palgatasemete ühtlustamiseks piisav summa? Jah, selliseid küsimusi esitavad need valla- ja linnajuhid, kes ei ole aastate jooksul omavalitsuse palgapoliitikat korraldades lasteaiaõpetajaid õiglase palga vääriliseks pidanud ja tunnevad nüüd, et nad on pandud ülekohtuselt raskesse olukorda.

Meie väikelapsi õpetavaid töötajaid auväärselt kohelnud omavalitsustele on tänavusest aastast lisanduv rahavoog justkui tunnustus möödunud aastate eest. Nii on ka meie võrratul Võrumaal omavalitsusjuhte, kes korda kiidavad, ning neid, kes pilku maha lüües uue korra kohta protestilauseid pomisevad.

Enamik meie valdu tõstab kõrgharidusega lasteaiaõpetajate palga nõutud tasemele. Urvaste vald peab oma töötajaid Tallinna lasteaednikega võrdväärseks, tõstes töötasu 9500 kroonile. Samas on ka haldussuutmatuid ja rahahädas vaevlevaid omavalitsusi, nagu Võru linn, Haanja ja Meremäe vald, kus töötasu ei tõsteta ja riigi pakutavad lisakroonid jäävad saamata.

Loomulikult on omavalitsustel raske. Tulud on tarvis valada hoopis betooni ja üldse on meil raha väga vähe. Jorin, et mis rikkas põhjas viga, nemad seal on rahapajale lähemal jne, ei ole asjakohane. Head sõbrad, kõige kõrgemat töötasu saavad lasteaednikud siinsamas Põlvamaal Veriora vallas — see ulatub 10 200 kroonini. Kus on selle Põlvamaa väikevalla rahapada? Võru linna lasteaiatädi keskmine töötasu on aga 8000 krooni. Küsimus on prioriteetides.

Hüva, selleks aastaks on rong juba läinud. Kuid pean väga oluliseks, et lasteaiaõpetajate palgad tõuseksid uuel aastal ka meie kaunis maakonnalinnas, suusa-Mekas ja Setumaal. Ikka sellepärast, et meil jätkuks sellesse väikeste toolide ja laudadega sisustatud klassituppa asjatundlikke ja oma tööd armastavaid inimesi.

Sellest võidavad ju meie silmarõõmud, meie kalleim vara. Esimese õpetaja hoolival kaasabil toimunud rollimängud ja kritseldatud joonistused, esimesed saavutused ja pettumused lasteaias mõjutavad meie otsustusi alateadvuses kogu elu.

Meie siin seaduste mäel oleme selles vallas oma töö teinud. Suur tänu omavalitsusjuhtidele, kes meie visatud palli kinni püüdsid, meelemuutust neile, kes selle tagasi põrgatasid.