Katrin Saks: Viiskümmend aastat võimalusi

Riikide parlamentide kaal Euroopa Liidus kasvab.
Eesti president Toomas Hendrik Ilves alustas oma tänavust aastapäevakõnet tulevikust, viidates ajale kümne aasta pärast. See meenutas mulle 1988. a tehtud teleintervjuud sama mehega. Paraku “ei mahtunud” umbes tunniajase usutluse sisse viimane vastus. Küsimus oli tuleviku kohta, millele Ilves vastas kirjeldusega Eestist kümne aasta pärast. Ta rääkis demokraatlikust, iseseisvast Eesti riigist.
Tulevikku õhutatakse meid tänagi vaatama. Euroopa ülesehitus on saamas olulist viimistlust uue raamleppe osas ning Euroopa Parlament tähistab käesoleval kevadel oma viiekümnendat sünnipäeva. Suure aastapäeva hakul pidas Strasbourg’is toimuva Europarlamendi täiskogu ees avakõne nimelt Toomas Hendrik Ilves. Ka see kõne oli suunatud tulevikku. Aega, mil tänasest uutest on saanud vanad liikmesriigid ja Eestist on saanud eesistujamaa.

Õigus teha, mitte vaid deklareerida
Kui Euroopa Parlament viiskümmend aastat tagasi alustas, oli tegu pigem jutuklubiga. Sellise esimese napi võimunäitamisega Euroopa Parlament aga rahuldus, jälgides Euroopa ülesehitusprotsessi suuresti kõrvaltvaatajana. Kodanike esindajate kogu on aastatega end kogunud, edasi arenenud, juurde saanud nii võimu kui saadikuid.
Parlamendi volitused suurenevad veelgi. Kuna kaasotsustusmenetlust hakatakse kasutama umbes 40 uues valdkonnas, muutub Euroopa Parlament suurema osa Euroopa Liidu õigusaktide vastuvõtmisel sama tähtsaks kui Euroopa Liidu Nõukogu. See hõlmab peamisi poliitikavaldkondi, sealhulgas vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala õigusakte.
Uues olukorras muutub ka inimeste vastutus, kes Euroopa Parlamenti valitakse. Kui täna on meil paljuski esindusfunktsioon ja nupulevajutamine tähendab sageli mõne deklaratiivse paberi heakskiitmist, siis tulevastel otsustel saab olema palju otsesem mõju iga kodaniku elule. Näiteks antakse parlamendile uued tähtsad õigused eelarve ja rahvusvaheliste lepingute suhtes, samuti hakkab saadikute kogu valima Euroopa Liidu juhte.
Eesmärk on, et leping jõustub enne Euroopa Parlamendi valimisi 2009. aastal.
Kuidas eeltoodu eestlaste elu hakkab mõjutama? Euroopa Parlamendi pädevuspiiride laiendamisega suureneb ka Euroopa kodanike ja rahvusparlamentide mõju. Rahvusparlamendid saavad õiguse hakata tagasi lükkama Brüsseli ettepanekuid.
Riikide parlamentide võimalused osaleda Euroopa Liidu töös suurenevad alates järgmisest aastast, kui neile antakse võimalus anda omapoolseid hinnanguid, kas üht või teist õigusakti on üleeuroopalisena vaja või mitte. Kuna ministrite nõukogu õigusloomega seotud arutelud on muudetud avalikuks, võimaldab see riikide parlamentidel ja kodanikel teostada parlamentaarset (demokraatlikku) kontrolli valitsuse tegevuse üle ka Euroopa tasandil.

Rahvainitsiatiivi võimalus
Kolumnist Martin Kala kirjutas kord oma arvamusloos, et
“…mõtleme hapult raha mägedena kokku ajavatest ametnikest, olgugi et selliste teooriate leiutamise asemel tuleks tegeleda muude, otsustavalt mõjutavate probleemide nagu teadmatuse ja skepsise väljajuurimisega. Ka Euroopa Liidu tõelise tundmise asemel käibivad siinses argipäevas haledad anekdoodid banaanide ja odavate pesuvahendite eurostandarditest.”.
Olen jälginud tagasisidet, mis laekub iga Europarlamendist pärit uudise kohta ja enamik sellest viitab rahva arusaamatusele selle kohta, mida päris täpselt parlamendis tehakse, või valearusaamadele. Ministeeriumid ajavad oma riigi rida ja kodanikke esindavad saadikud ei mahu hästi nende skeemidesse. Kindlasti saame Eestis asju paremini teha, osapooli paremini koostöösse kaasata, väikseid märke edukast suhtlemisest ja kasutegurist ministeeriumidega on. Ka Riigikoguga on tihenenud tööalased suhted.
Euroopa ühtsusest räägitakse palju, aga kui see mõne tõsisema küsimusega proovile pannakse, tulevad kohe ilmsiks liikmesriikide, osapoolte, huvigruppide vmt huvid. Meie sihteesmärk seisneb Euroopa ühtsuses, ühises mõtlemises ja koostoimes.
Euroopa tähendab eelkõige teda moodustavate liikmete ühiseid väärtusi. Mis peavad ajas samamoodi edasi arenema. Miks üritame neid kunstvalguse ja inkubatsioonisoojaga kiiresti paisuma panna, kui on olemas Euroopa Parlament, oma kultuurilise mitmekesisuse ja ühiselt vastu võetud otsustusmehhanismidega, mis selgitab väärtuste, töömeetodite ja stereotüüpide mõisteid selgelt kogu maailmale.