Marianne Mikko Kevadpüha tähistab uut tärkamist

Sel nädalavahetusel tähistatakse põhjapoolkeral kevadpühi. Tõepoolest, põhjamaine kaamos on taas kord läbi saamas ning ees on tärkamise ja ärkamise aeg. On vana traditsioon värvida ja süüa ohtralt mune. Ja loomulikult enne söömist neid omavahel koksida – kelle muna on tugevam, saab teise oma endale!
Oras sirgub, linnud hakkavad pesitsema, kalad kudema ja metsloomad poegima. Eestlastele on muna väga sümboolse tähendusega.
Usutakse ju, et salapäraselt karjateelt leitud munast koorus välja ilmatütar, kes läks mehele tähele või kuule ning hakkas maailmaservalt üle maailma helkima. Samuti usuti, et taevakana munetud munad veerevad päikesena üle taevavõlvi.
Igal juhul on muna läbi aegade tähistanud uut elu. Juba antiikajal värvisid egiptlased ja pärslased kanamune, mida kingiti oma sõpradele.
Sedagi tehti ennekõike tähistamaks uue aasta saabumist, mis toona oli just kevadel.
Kristlikus maailmas tähistatakse sel ajal Jeesuse ülestõusmist. Pikk paastuaeg on läbi ja ees ootab jumalapoja ülestõusmise ning taevamineku mõtestamine.
Kristlik kultuur on end kohandanud varem olemasolevaga. Kevadine pööripäev on üks neist tähtpäevadest, mida tähistati juba enne kristluse tulekut. Ammu tervitasid vanad eestlased sel ajal kevadet. Talv on läbi, päevad on pikemad ja esimesed lumikellukesedki on oma nina mullast välja pistnud.
Ka anglosaksi maades tähistas see aeg aasta koidikut. Juudid tähistavad sel ajal paasapühi. Kui lihavõttepühade ajal Venemaal maas veeretada punaseks värvitud muna, saab parema viljasaagi.
Sel kaunil ajal on eestlased ikka toonud tuppa urbadega pajuoksi, sinililli, lumikellukesi. See on kaunis komme. Vabadel päevadel on ju tore koos lähedastega minna vaatama, mida kaunist meie Eestimaa kevades leida on.
Lõuna-Eestis on lihavõtte ajal olnud kombeks kiikuda, põhja pool aga lauahüppeid teha. Lauahüppamine on omaette kunst. Kivile, kännule, postile pandud lauajupi mõlemas otsas seisab hüppaja. Kui üks neist õhku hüppab, langeb teine vastu maad. Hüpata tuleb aga nii täpselt, et maanduda tagasi oma lauaotsale.
Miks mitte elustada ka neid armsaid kombeid just sel viisil ja vormis, nagu sobiv ja kohane päritolule, eale ja tervislikule seisundile.