Hannes Rumm: Riigikogus üks kundla kõik?

Kuigi eestlased armastavad ja austavad oma riiki, vihastasid paljud kodanikud paar päeva enne 90. sünnipäeva Eesti vabariigi peale nii, et silme eest läks mustaks.
Nende pahameele põhjuseks oli lühike statistikaameti teada selle kohta, et Eesti keskmine palk oli mullu neljandas kvartalis 12 270 krooni ning seega tõuseb parlamendi lihtliikme palk automaatselt 49 080 kroonini.
Muidugi ei ole selline iga-aastane palgatõus mõistlikult põhjendatav ning õiglane. Muidugi tekitab selline statistikast tulenev palgatõus iga viimase kui aasta algul palju pahameelt ning rikub riigikogu mainet. Ja muidugi on arukas selline Eesti vabariigi ülemnõukogult päranduseks saadud palgakorraldus ära muuta.
Riigikogu liikme palga määramises pole Eestil vaja leiutada oma Nokiat, selle võib taaskord Soomest laenata. Soome parlamendi ehk Eduskunna liikmete palga määrab kolmeliikmeline komisjon. Komisjoni kuuluvad kaks presidendilt pikaajalise töö eest riigi ja ettevõtluse arendamisel aunimetuse pälvinud inimest ning üks õigusteaduste doktor. Komisjoni koosseisu määrab parlamendi juhatus ning selle otsus edasikaebamisele ei kuulu.
Soome palgakomisjon otsustas näiteks 2007. aastal, et uute valimiste järel kokku tulnud Eduskunna lihtliige teenib 5540 euro kuus ehk üle 86 000 krooni suurust palka. Eelmise Eduskunna lihtliikme palk oli 140 eurot ehk ligi 2200 krooni väiksem. Seega oli Soome poliitikute palgatõus Eesti palgatõusudest tunduvalt väiksem.

Sotside vana idee
Päris täpselt Soome malli Eestis muidugi kopeerida ei saa, sest sellist aunimetustesüsteemi meil lihtsalt pole.
2002. aasta oktoobris tegid minu erakonnakaaslased muudatusettepaneku riigikogu liikmete ametipalga, pensioni ja muude sotsiaalsete garantiide seaduse muutmise seadusesse.
See ettepanek kõlas nii: "Riigikogu XI koosseisu ametipalga suuruse kohta teeb ettepaneku riigikogu juhatuse poolt moodustatud komisjon." (Riigikogu XI koosseis on praegune ehk mullu ametisse astunud.) Kui see ettepanek oleks toetust leidnud, siis ei vihastanuks enamik eestlasi end tänavu taas vuhinal kerkivate riigikogu liikmete palkade pärast.
Kuue aasta taguse eelnõu seletuskirjas täpsustasid sotsiaaldemokraadid: "Eelnõu algatajad on seisukohal, et vastavasse komisjoni peaksid kuuluma üleriigiliselt tegutsevate kodanikuühenduste esindajad." Näitena võimaliku palgakomisjoni võimalike liikmete kohta toodi Kaubandus-Tööstuskoja, Tööandjate Keskliidu, Ametiühingute Keskliidu, TALO ja teiste kodanikeühenduste esindajad.

Palgasüsteemi tuleb muuta
Õnneks protestis eelmisel nädalal Postimehes riigikogu praeguse palgasüsteemi vastu ja toetas niinimetatud tarkade meeste komisjoni moodustamist mõjukas mõtleja Enn Soosaar.
Ka eilse SL Õhtulehe seisukoht tõdes, et n-ö palgakomisjoni moodustamine Eestis ausate ja õiglaste arvamusliidrite puudumise taha küll pidama ei jää. Jääb üle vaid otsustada, kui suur on palgakomisjon ning kes täpselt sinna kuuluma hakkab.
Järgmine samm tuleb nüüd teha riigikogul. Sotsiaaldemokraadid teevad kindlasti riigikogus taas ettepaneku praeguse palgasüsteemi muutmiseks ja asendamiseks sõltumatu komisjoniga.
Kui riigikogu palgaasjus taas jokutama või jokitama hakkab, siis on tulemus nutune. Toompeal töötab palju võimekaid ja tunnustatud inimesi: kultuuritegelasi ja sportlasi, äri- ja omavalitsusjuhte, teadlasi ja veteranpoliitikuid. Siin on Mart Laar ja Indrek Saar, Vilja Savisaar ja Maret Merisaar, Mark Soosaarest rääkimata. Ometi on riigikogu kui terviku maine murust madalam.
Murdesõnastiku järgi tähistab Võrumaal sõna "kund" kõlbmatut maad.
Kui nüüd riigikogu enamus palgaküsimuses rahva õiglustundega ei arvesta, siis on Toompea rahva silmis üks kundla kõik.