Marianne Mikko: Ajakirjandusel on eriline roll

7. märtsil tunnustab Eesti Ajalehtede Liit eelmise aasta parimaid maakonnalehtedes ilmunud uudise, arvamuse ja olemusloo autoreid. Ei kadesta žüriid, sest valik on raske.
Eesti kohalikke ajalehti on alati hea lugeda. Olgu need netis või paberil, Virust või Saarest. Eesti ajakirjanduse isad suutsid korraga olla nii kohalikud, riiklikud kui välispoliitilised. See on saavutus, mida tänastel üleriigilistel väljaannetel tundub olevat raske korrata.
Tallinnast näib olevat kergem jõuda Bagdadi või Kabuli kui Nuustakule või Türile. Tõepoolest, lennusõit tundub ohutum kui Eesti maanteed ning lennuk jõuab enne Pariisi kui buss Põlvasse.
Eesti haritud ning avatud lugeja, maa sool, hindab kõrgelt nii tõsiseid analüüse kohalikust (poliitika)elust kui ka positiivseid uudiseid toredatest võitudest või tublidest inimestest. Seda ei paku kommertstelekanalid ega kommertsraadiod. Seda ei paku pealinna lehed.
Praeguse aja papa Jannsenid on konkurentsitud just selle pärast, et nende juured on sügaval kodumaa mullas. Kohalikku lehemeest teab igaüks. Teab, ning enamasti armastab. Muidugi eeldab ajakirjaniku eetika ka valgustkartva paljastamist ja tubli lehetegija ei ole vaenlasteta. Kuid need on teenitud õige asja eest.
Ma ei ole märganud, et maakonnalehed kirjutaksid lahmivalt või hoiaksid musta pesu varuks valimisperioodiks. Kõigi asjaosaliste teadmine-tundmine aitab anda tasakaalustatud ja õiglast hinnangut, nii et ka kriitika objektid ise peavad vaikides tõega leppima. Tasakaalukam elutempo võimaldab rohkem igavikulist vaadet kui lõputu võidujooks ajaga, mis paraku on saanud pealinna elu osaks.
Valmistades ette Euroopa Parlamendi raportit meedia mitmekesisuse säilitamise võimalustest, olen kogenud, et kohalikud ajalehed on eluterve suhtumise ning rahvusliku vaimu kandjad igal pool Euroopas. Kohalike lehtede tugevust tuuakse tihti näiteks turumajanduse meediasõbralikkusest.
Siiski nõustub enamik lugejaid, et üleriigiliste lehtede tase on üleilmastumise käigus ja võõrkapitali juhtimisel veidi langenud. Oma taseme säilitanud väljaanded on valinud hoopiski rahvusvahelisuse tee. Financial Times ja Economist ei näe ennast mitte briti, vaid maailma väljaannetena. Nende lugejaskonna koostis kinnitab seda.