IVARI PADAR: Eelarve paneb aluse riigi investeeringutele
Eelmist riigieelarve strateegiat tehes vastu võetud otsus konservatiivseks eelarveks oli õige. 2008. aasta riigieelarve on olnud oluline samm säästlikkuse suunas ja tänu kavandatud eelarve ülejäägile selle muutmiseks praegu vajadust ei ole.
Ees on uue eelarvestrateegia koostamine. Tänasel päeval on rahandusministeerium saanud valitsuse toetuse järgneva nelja aasta riigieelarve strateegia ja ka 2009. aasta eelarve koostamiseks. See tähendab, et lähikuudel tuleb välja selgitada, millised on riigi rahalised võimalused ja kui palju saame teha kulutusi uuel perioodil.
Viimastel aastatel oli meie eripäraks majanduse ja riigitulude ülikiire kasv. Praegu peame muutunud oludes väga teraselt jälgima kõiki riigi kulutusi, sealhulgas ministeeriumide majandus- ja palgakulusid. Kindlasti tuleb aga läbi arutada kehtiv investeerimispraktika. Senise investeerimispoliitika juures on suureks probleemiks erinevad ülespuhutud ootused investeeringutele, millest väga mitmed on plaanitud Riigi Kinnisvara AS-i (RKAS) kaudu.
RKAS-i puhul on jäänud mulje, justkui oleks tegemist kratiga, mis veab raha ei-tea-kust kokku ja siis soovijatele edasi annab. Asja teeb keerulisemaks ka tõik, et 2008. aasta jooksul selgub, kas RKAS-i investeeringud hakkavad kajastuma valitsussektori tasakaalu arvestuses. Ma ei tahaks teha otseseid etteheiteid kunagistele otsustele riiklike investeeringute korraldamise kohta, kuid on selge, et kui riik võtab endale kohustusi, siis tuleb nendega ka tasakaalu säilitamisel arvestada. Me ei saa teha nägu, et need kulud tulevad kellegi teise rahakotist.
Kui Euroopa statistikat koondav ja analüüsiv keskasutus
Eurostat nõuab RKAS-i arvestamist valitsussektori osaks, siis on meil kaks valikut: jätkata nii nagu seni ja lasta riigieelarve tasakaalust välja või vaadata juba aegsasti üle senised investeerimissoovid järgnevateks aastateks.
Iseenesest olukorras, kus valitsussektor on riigi üleüldise arengu huvides lühiajalises miinuses, ei ole midagi valesti. Seda kasutab enamik maailma arenenud maid. Minu öökapil, erinevalt nii mõnestki teisest tublist poliitikust, ei seisa Milton Friedmani pilt ning ma ei pea eelarvetasakaalu pühaks lehmaks, mida puutuda ei tohi. Kui riigi majandusolukord on vastav ning arenguvajadus seda nõuab, võib riik kiirema arengu huvides minna ka eelarvega defitsiiti. Ütlen siiski kohe välja, et praegune majanduskasv ja inflatsioon ning samas soov liituda euroalaga ei võimalda meil lubada defitsiidiga eelarvet. Seega jääb meil üle teine võimalus – vaadata üle kõik investeeringusoovid ning vajadusel need ajastada pikemale perioodile.
Riik jätkab siiski investeerimist tõusvas joones. Kui 2008. aasta eelarvega on kavandatud suuremaid investeeringuid umbes 8 miljardi krooni eest, siis lähiaastatel on esialgu plaanitud juba umbes 11 miljardit krooni aastas. Sellest hoolimata ei suuda me kõiki soovitud investeeringuid kohe ellu viia, ja ootusi järgmiseks neljaks aastaks on tubli 10 miljardi jagu rohkem, kui me endale lubada saame.
Tee-ehituse raha
Avalikkuses suurt kõlapinda leidnud tee-ehitus on samasugune riigi investeering nagu kõik teised. Koalitsioonilepingus lubasime, et ehitame hiljemalt 2011. aastaks välja neljarajalise tee Tallinnast Koseni ning alustame neljarajalise tee ehitust Koselt Mäoni. Tallinna-Tartu maantee valmisehitamine koalitsioonilepingus lubatud mahus võib maksta kuni 2,5 miljardit krooni. Kütuseaktsiisist riigiteedele laekuv raha kasvab 2007. aasta 2,6 miljardilt kroonilt 2011. aastaks 4,5 miljardi kroonini ehk kolmel järgneval aastal investeeritakse riigiteedesse 12,5 miljardit krooni.
Mis objekte ja millal täpsemalt ehitama hakatakse ning kas teedele eraldatakse lisaraha, saab selgeks mais, kui oleme pärast koalitsiooniparteritega läbirääkimisi kinnitanud uue riigieelarve strateegia, mis põhineb uues majandusprognoosis toodud riigi tuludel.
Nii minu ja rahandusministeeriumi kui ka iga ministri ja ministeeriumi kohustus on hinnata objektiivselt ka oma kulusid ja nende vajalikkust. Riigi rahakotti peab suhtuma sama mõõdupuuga, nagu arukas inimene suhtub oma rahakotti. Kulutada saab ainult seda, mis on olemas, ning üle oma võimaluste elada ei ole valikuvõimalus.
Ees on uue eelarvestrateegia koostamine. Tänasel päeval on rahandusministeerium saanud valitsuse toetuse järgneva nelja aasta riigieelarve strateegia ja ka 2009. aasta eelarve koostamiseks. See tähendab, et lähikuudel tuleb välja selgitada, millised on riigi rahalised võimalused ja kui palju saame teha kulutusi uuel perioodil.
Viimastel aastatel oli meie eripäraks majanduse ja riigitulude ülikiire kasv. Praegu peame muutunud oludes väga teraselt jälgima kõiki riigi kulutusi, sealhulgas ministeeriumide majandus- ja palgakulusid. Kindlasti tuleb aga läbi arutada kehtiv investeerimispraktika. Senise investeerimispoliitika juures on suureks probleemiks erinevad ülespuhutud ootused investeeringutele, millest väga mitmed on plaanitud Riigi Kinnisvara AS-i (RKAS) kaudu.
RKAS-i puhul on jäänud mulje, justkui oleks tegemist kratiga, mis veab raha ei-tea-kust kokku ja siis soovijatele edasi annab. Asja teeb keerulisemaks ka tõik, et 2008. aasta jooksul selgub, kas RKAS-i investeeringud hakkavad kajastuma valitsussektori tasakaalu arvestuses. Ma ei tahaks teha otseseid etteheiteid kunagistele otsustele riiklike investeeringute korraldamise kohta, kuid on selge, et kui riik võtab endale kohustusi, siis tuleb nendega ka tasakaalu säilitamisel arvestada. Me ei saa teha nägu, et need kulud tulevad kellegi teise rahakotist.
Kui Euroopa statistikat koondav ja analüüsiv keskasutus
Eurostat nõuab RKAS-i arvestamist valitsussektori osaks, siis on meil kaks valikut: jätkata nii nagu seni ja lasta riigieelarve tasakaalust välja või vaadata juba aegsasti üle senised investeerimissoovid järgnevateks aastateks.
Iseenesest olukorras, kus valitsussektor on riigi üleüldise arengu huvides lühiajalises miinuses, ei ole midagi valesti. Seda kasutab enamik maailma arenenud maid. Minu öökapil, erinevalt nii mõnestki teisest tublist poliitikust, ei seisa Milton Friedmani pilt ning ma ei pea eelarvetasakaalu pühaks lehmaks, mida puutuda ei tohi. Kui riigi majandusolukord on vastav ning arenguvajadus seda nõuab, võib riik kiirema arengu huvides minna ka eelarvega defitsiiti. Ütlen siiski kohe välja, et praegune majanduskasv ja inflatsioon ning samas soov liituda euroalaga ei võimalda meil lubada defitsiidiga eelarvet. Seega jääb meil üle teine võimalus – vaadata üle kõik investeeringusoovid ning vajadusel need ajastada pikemale perioodile.
Riik jätkab siiski investeerimist tõusvas joones. Kui 2008. aasta eelarvega on kavandatud suuremaid investeeringuid umbes 8 miljardi krooni eest, siis lähiaastatel on esialgu plaanitud juba umbes 11 miljardit krooni aastas. Sellest hoolimata ei suuda me kõiki soovitud investeeringuid kohe ellu viia, ja ootusi järgmiseks neljaks aastaks on tubli 10 miljardi jagu rohkem, kui me endale lubada saame.
Tee-ehituse raha
Avalikkuses suurt kõlapinda leidnud tee-ehitus on samasugune riigi investeering nagu kõik teised. Koalitsioonilepingus lubasime, et ehitame hiljemalt 2011. aastaks välja neljarajalise tee Tallinnast Koseni ning alustame neljarajalise tee ehitust Koselt Mäoni. Tallinna-Tartu maantee valmisehitamine koalitsioonilepingus lubatud mahus võib maksta kuni 2,5 miljardit krooni. Kütuseaktsiisist riigiteedele laekuv raha kasvab 2007. aasta 2,6 miljardilt kroonilt 2011. aastaks 4,5 miljardi kroonini ehk kolmel järgneval aastal investeeritakse riigiteedesse 12,5 miljardit krooni.
Mis objekte ja millal täpsemalt ehitama hakatakse ning kas teedele eraldatakse lisaraha, saab selgeks mais, kui oleme pärast koalitsiooniparteritega läbirääkimisi kinnitanud uue riigieelarve strateegia, mis põhineb uues majandusprognoosis toodud riigi tuludel.
Nii minu ja rahandusministeeriumi kui ka iga ministri ja ministeeriumi kohustus on hinnata objektiivselt ka oma kulusid ja nende vajalikkust. Riigi rahakotti peab suhtuma sama mõõdupuuga, nagu arukas inimene suhtub oma rahakotti. Kulutada saab ainult seda, mis on olemas, ning üle oma võimaluste elada ei ole valikuvõimalus.
posted by Sotsiaaldemokraatlik Erakond at 4/01/2008
0 Comments:
Post a Comment
<< Home