Marianne Mikko: Schengen kaitseb meid našistide eest

Eelmise aasta lõpus tähistasime pidulikult koos Schengeni ala laienemist. Paljuoodatud ja pisut kardetud vabadus on käes. Kadunud on tüütu piirikontroll, jah, see on veel lennujaamades, kuid ka õhuteede vabadus saabub märtsi lõpus.
Schengeni ala laienemisel on väga sümboolne tähendus. Nüüd on meil, eestlastel, samad õigused, mis vanade liikmesriikide kodanikel. Külm sõda on lõppenud.
Tõepoolest, piirivalvel on õigus ja võimalus teha pistelist kontrolli, kuid varasemaga võrreldes on selle hulk küllalt tühine.
Schengen on meie Euroopasse lõimumise sümbol.
Enne Schengeni ala laienemist Eestisse oli siinmail väga skeptilisi ja kartlikke hääli kuulda. Piirikontrolli kadudes saavad siia ju kontrollimatult tulla kurjategijadki. Lakkamatut kurjategijatevoolu Eestisse pole täheldada.
Küll on poliitilised kurjamid Venemaalt saanud sisenemiskeelu peale Eesti kõigisse teistesse Schengeni riikidesse. See on kindlasti jahutamas našistide tuliseid päid, kes soovivad tulla siia segadust tekitama.
Noored avastavad, kui nad riigist välja saadetakse, et peale Eesti ei saa nad siseneda kogu Euroopasse. Schengen on meie turvalisuse üks olulisemaid tagatisi.
Našistid ja kurikaelad ei saa enam Eestisse ega Euroopa Liitu, ei otse ega ringiga.
Liiatigi on EL kavandamas välispiiride tõhusamat kaitset. Kava kohaselt plaanib EL pildistada ühendusse sisenevaid välismaalasi ja võtta neilt sõrmejälgi.
Samuti kavatsetakse arendada valvetehnikat, sealhulgas kaameraid, sensoreid ja mehitamata lennuseadeldisi.
Oleme turvalises ja seesmiselt avatud Euroopas.
Meie au ja vastutus on nüüdsest veelgi suurem. Oleme Euroopa Liidu kaitsel – kõige selle kaitsel, millesse sügavalt usun: turvalisus, demokraatia, sõnavabadus ja teised euroopalikud väärtused.
Meie vastutus on hoida Euroopa Liidu välispiiri, kindlalt ja valvsalt.