Marianne Mikko: Looduslik must katk

OLIN ÄSJA Sardiinias Euroopa Parlamendi kalanduskomisjoni väljasõiduistungil. Seal nähtu annab hea võimaluse võrrelda kormoranide ja kalavarude olukorda Eestis ning Itaalias. Meie probleemid on paljuski sarnased.
Kormoranide vastu võitlemisel on palju pooldajaid, aga ka rohkesti vastaseid. Nende lindude arvukust tuleks tõhusalt piirata ennekõike kalurite, kalakasvatajate ja kalateadlaste arvates. Linnuteadlased ja -kaitsjad seevastu leiavad, et see töö peaks jääma emakese looduse kätesse.
Siiski, kormoranide arvukus on viimastel aastatel hoogsalt kasvanud. Angerjavareseks kutsutavaid linde võrreldakse nende tekitatud kahju poolest juba Sosnovski karuputkega. Karuputke tõi aga Eestisse inimene, kormoranid on ise siia tee leidnud.
Väidetakse koguni, et need linnud pesitsesid Eesti aladel juba iidsetel aegadel. Taas leidsid nad tee meie juurde 1970. aastatel. Viimastel aastatel on nende arvukus suurenenud aastas ligi 5000 isendi võrra, praegu on neid Eestis ligi 56 000.

KORMORAN SÖÖB päevas keskmiselt 400 grammi kala. Teadlased on välja arvutanud, et aastas pistavad need linnud nahka ligi 2900 tonni kala.
Tegemist pole vaid Soome lahe, Liivi lahe, Väinamere ja muu rannikuala murega, kormoranid on end mugavalt sisse seadnud ka Võrtsjärve Tondisaarel, kus nad ohtralt paljunedes teisi liike ja taimi välja tõrjuvad. Pole võimatu, et sealt levivad nad edasi Peipsile, Pühajärvele, Tamulale ja teistele siseveekogudele.
Võrtsjärve kormoranide saagiks on langenud umbkaudu 2400 kilo kalu. Suure tõenäosusega moodustavad sellest osa ka kaluritele kalliks maksma läinud angerjad.
On teada fakt, et kormoranid söövad rohkem kalu, kui kalurid välja püüavad. Kalurid ei tohi ju püüda alamõõdulisi kalu, kormoranid aga seadustest ei hooli ning maiustavad igat mõõtu suupoolisega. Lisaks lõhuvad nad püüniseid ning võtavad matti kalurite saagist.
Teine suur probleem on see, et kormoranide väljaheited võivad pesitsusalal välja suretada kogu taimestiku.

ÕNNEKS ON EESTIS kanda kinnitanud ning kenasti paljunenud kormoranide looduslik vaenlane merikotkas, kes on Matsalus juba ohtralt nende poegi hävitanud. Merikotkaid on siinmail ligikaudu 180 paari ning igal aastal tuleb neid kümnendiku võrra juurde.
Eestis on juba pikka aega kalevi all seisnud kormoranide ohjamise ja kaitsekorralduse arengukava. Aeg-ajalt on see lauale tõstetud, ent siis taas peidetud. Nii juba alates 2001. aastast!
Minu poole pöördunud kalurid ja kalateadlased pole kaotanud lootust, et Euroopa toega õnnestub arengukavale kinnitus saada. Koos teiste europarlamendi liikmetega saadame peagi nõudlikus toonis kirja Euroopa Komisjoni kalandusvolinikule Joe Borgile ja keskkonnavolinikule Stavros Dimasele, et saada vastus küsimusele, milliste konkreetsete meetmetega kavatseb komisjon piirata kormoranide levikut Euroopas.