Jüri Pihl: Päästeteenus päästetud

31. jaanuaril võeti riigikogus vastu päästeteenistuse seadus. Esimest korda saavad seni avaliku teenistuse seaduse alusel töötanud ametnikud ja töölepingulistes suhetes olnud päästjad ühtsed teenistustingimused ja garantiid.
Sotsiaaldemokraatide jaoks on see ka ühe oma lubaduse täitmine. Erinevalt oponentidest Keskerakonnas pole me soovinud veeretada olulist seaduseelnõu populistliku meediahala saatel edasi-tagasi nagu viimast penni. Meie jaoks on oluline, et päästjad saavad lõpuks kauaoodatud seaduse ja selguse.
Päästeteenistuse seaduse üks peamisi eesmärke on tagada päästjatele sotsiaalsed garantiid, luua töö eripära arvestav teenistusregulatsioon ning sarnast tööd tegevatele töötajatele sarnased tingimused. Tahan kiita hea koostöö eest sotsiaalministeeriumi, kellega oleme leidnud seni parima valitsustes saavutatud kompromissi, mis muu hulgas tagab päästjatele võimaluse kolm aastat enne pensioniiga minna pensioniootele nii, et nende pension ei kahane.
Teise olulise punktina näeb seadus ette, et olenevalt päästeteenistuse staažist hakkavad päästjad saama tavapensionile lisa kuni 50% ulatuses. Tegemist ei ole eripensioniga, vaid avaliku teenistuse seadusest tuleneva soodustuse laiendamisega, mis seni on olnud kättesaadav vaid ametnikele. Vastav säte väärtustab tavapäästjat ja on õiglane, arvestades nende eripärast tööd. Päästjatele pakutav pension on soodsam madalama astme päästeteenistujatele (päästja ja vanempäästja), mitte kõrgepalgalistele ülemustele, kes palgatasemega seotud eripensionist võidaksid. Eeltoodud põhimõtet rakendades väärtustame ennekõike tegelikku töö tegijat – päästjat.
Päästetöötajad pole odav tööjõud. Tegemist on spetsialistidega, kelle töö on eripärane ja ohtlik. Neid on vaja toetada, mitte vaid oodata nendepoolset tuge ühiskonnale. Päästjate palka oleme juba tõstnud – siseministeeriumi ja päästjaid esindava ametiühingu vahel sõlmiti möödunud aasta 5. detsembril kollektiivleping, millega lepiti kokku päästjate palgatõus. Alates 1. jaanuarist on päästjate keskmine palk 14 556 krooni, mis on 34% kõrgem kui eelmisel aastal. Sõnum, et väärtustame töötajat, on seegi, et päästeameti 2008. a eelarve kasvust läks 82,7% päästjate palgafondi suurendamiseks. Tähtis on maksta inimestele õiglast palka, kuid samavõrd oluline on luua korralikud töötingimused, et maandada riske, mis on seotud tööülesannetega.
On hea meel, et lõpuks saame öelda: „Head päästjad, teie töötingimused muutuvad paremaks.“ Siseministeerium töötab aktiivselt selle nimel, et lähiaastatel oleks kõikjal Eestis korralikud päästedepood. Sel aastal investeerime ca 30 miljonit krooni just mitmete väiksemate päästehoonete renoveerimisse. Nii saab näiteks Tõrvandi depoo korralikud meeskonnaruumid ning Märjamaa depoo uue küttesüsteemi ja soojustuse.
Töötingimuste parandamise, tööturupõhise palga maksmise, sotsiaalsete tagatistega ei käitu me ausalt ainuüksi praeguste päästjate vastu, vaid vaatame ka tulevikku. Nende muudatustega muudame kogu päästeameti organisatsiooni tugevamaks, selle töö atraktiivseks uutele tulijatele ning tagame korraliku päästeteenuse ka tulevikus.
Sotsiaaldemokraatide valikutes on alati olnud esikohal inimene. Peame oma tähtsaimaks ülesandeks inimestele turvalise elukeskkonna loomist. Paremad töötingimused päästjatele tähendavad suuremat turvalisust. Muudatused päästeteenuse korraldamisel teenivad meie kõigi huve.