Kalvi Kõva: Seadusemäelt Võrumaale, 8.
Võttis aega mis võttis, aga tööinimest on hakatud austama ja hindama.
Väärt töömees on paljude ettevõtjate unistus, teda otsitakse tikutulega taga igast heinakuhjast. Jah, just palgatöölise ennastsalgav töö on olnud see, mis on muutnud Eesti banaanivabariigist õitsva majandusega Euroopa riigiks. On selge, et odava tööjõuga allhankemaast oleme kasvanud riigiks, kus töölist tuleb hinnata ja talle õiglast palka maksta.
Tean Võrumaal mitut ettevõtet, mis püsivad konkurentsis tänu raudvaraks kujunenud töölistele. 13 000 inimest Võrumaal teevad oma igapäevast rasket tööd, ootavad puhkepäevi ja pühasid ning arvavad, et neid mitte kunagi ei koondata. Muutused majanduses toovad aga kaasa ettevõtete ümberkorraldamise ja vahel ka sulgemise. Siis on kõigil oma särk ihule kõige lähemal. Firma omanikele aastaid kasumit tootnud töötegijad muutuvad tüütuteks putukateks, kellest tahetakse kiiresti lahti saada. Peaministri parteile hingelähedastele ettevõtjatele peab see üleminek olema aga võimalikult lihtne ja kasulik. Selleks ongi meie ettevõtlusministrina käituv sotsiaalminister välja töötanud hullu eelnõu, mis muudab tööinimeste elu koondamishetkel põrguks.
Praegu peab maksma töökoha koondamisel hüvitist olenevalt ettevõttes töötatud aastatest kaks kuni neli kuud. Eelnõu kohaselt makstakse tulevikus hüvitist vaid ühe kuu eest. Võib loota, et töökäsi napib ja inimene leiab kohe uue töökoha. Kuid õpetajad? Kui laste arv väheneb, on paratamatu, et mõned koolid suletakse ja õpetajad koondatakse. Mais lõpparvet kätte saades saate ühe kuu palga ja kui jätkate õpetajana mõnes teises koolis, on teie järgmine palgapäev oktoobri alguses. Aga pere tuleb ju toita ja laenud maksta.
Tahetakse muuta ka koondamisest etteteatamise aega, mis praegu on kaks kuni neli kuud, eelnõus on aga 15-60 kalendripäeva.
Uues seaduses tahetakse kärpida ka puhkepäeval tehtava töö eest makstavat tasu. Aga ajal, kui paljud meist koos perega pühapäevahommikusi pannkooke naudivad, peavad bussijuhid, müüjad, haiglatöötajad ja veel paljud teised tööinimesed pakkuma meile nii tavalisena tunduvat teenindust ja turvatunnet. Seda oma pere ja lähedaste arvel.
Ettevõtjale antakse eelnõus ka voli ise otsustada, et kolm kuud aastas maksab ta kõigile töötajatele alampalka, kui peab kokkulepitud palga maksmist „ebamõistlikult koormavaks”. Teisisõnu võib ehitusettevõtja, kellele tellija töö eest õigel ajal ei tasu, hakata oma töötajatele alampalka maksma.
Sellised kurjakuulutavad kavatsused on praegusel sotsiaalministril teiega, head Võrumaa töölised. Mina seadusega sellisel kujul rahul ei ole. Olen veendunud, et tööseaduses saab teha ainult neid muudatusi, millega on nõus nii tööandjate kui ka töövõtjate ühingud. Seda sel lihtsal põhjusel, et muidu seadus ei tööta ja on kellegi jaoks kahjulik. Aeg on näidanud, et selleks kaotajaks on ikkagi tööinimene.
Väärt töömees on paljude ettevõtjate unistus, teda otsitakse tikutulega taga igast heinakuhjast. Jah, just palgatöölise ennastsalgav töö on olnud see, mis on muutnud Eesti banaanivabariigist õitsva majandusega Euroopa riigiks. On selge, et odava tööjõuga allhankemaast oleme kasvanud riigiks, kus töölist tuleb hinnata ja talle õiglast palka maksta.
Tean Võrumaal mitut ettevõtet, mis püsivad konkurentsis tänu raudvaraks kujunenud töölistele. 13 000 inimest Võrumaal teevad oma igapäevast rasket tööd, ootavad puhkepäevi ja pühasid ning arvavad, et neid mitte kunagi ei koondata. Muutused majanduses toovad aga kaasa ettevõtete ümberkorraldamise ja vahel ka sulgemise. Siis on kõigil oma särk ihule kõige lähemal. Firma omanikele aastaid kasumit tootnud töötegijad muutuvad tüütuteks putukateks, kellest tahetakse kiiresti lahti saada. Peaministri parteile hingelähedastele ettevõtjatele peab see üleminek olema aga võimalikult lihtne ja kasulik. Selleks ongi meie ettevõtlusministrina käituv sotsiaalminister välja töötanud hullu eelnõu, mis muudab tööinimeste elu koondamishetkel põrguks.
Praegu peab maksma töökoha koondamisel hüvitist olenevalt ettevõttes töötatud aastatest kaks kuni neli kuud. Eelnõu kohaselt makstakse tulevikus hüvitist vaid ühe kuu eest. Võib loota, et töökäsi napib ja inimene leiab kohe uue töökoha. Kuid õpetajad? Kui laste arv väheneb, on paratamatu, et mõned koolid suletakse ja õpetajad koondatakse. Mais lõpparvet kätte saades saate ühe kuu palga ja kui jätkate õpetajana mõnes teises koolis, on teie järgmine palgapäev oktoobri alguses. Aga pere tuleb ju toita ja laenud maksta.
Tahetakse muuta ka koondamisest etteteatamise aega, mis praegu on kaks kuni neli kuud, eelnõus on aga 15-60 kalendripäeva.
Uues seaduses tahetakse kärpida ka puhkepäeval tehtava töö eest makstavat tasu. Aga ajal, kui paljud meist koos perega pühapäevahommikusi pannkooke naudivad, peavad bussijuhid, müüjad, haiglatöötajad ja veel paljud teised tööinimesed pakkuma meile nii tavalisena tunduvat teenindust ja turvatunnet. Seda oma pere ja lähedaste arvel.
Ettevõtjale antakse eelnõus ka voli ise otsustada, et kolm kuud aastas maksab ta kõigile töötajatele alampalka, kui peab kokkulepitud palga maksmist „ebamõistlikult koormavaks”. Teisisõnu võib ehitusettevõtja, kellele tellija töö eest õigel ajal ei tasu, hakata oma töötajatele alampalka maksma.
Sellised kurjakuulutavad kavatsused on praegusel sotsiaalministril teiega, head Võrumaa töölised. Mina seadusega sellisel kujul rahul ei ole. Olen veendunud, et tööseaduses saab teha ainult neid muudatusi, millega on nõus nii tööandjate kui ka töövõtjate ühingud. Seda sel lihtsal põhjusel, et muidu seadus ei tööta ja on kellegi jaoks kahjulik. Aeg on näidanud, et selleks kaotajaks on ikkagi tööinimene.
posted by Sotsiaaldemokraatlik Erakond at 1/25/2008
0 Comments:
Post a Comment
<< Home