Marianne Mikko: Kormoranid – lihtsalt loodusõnnetus või must katk?

Olin sel nädalal Sardiinias Euroopa Parlamendi kalanduskomisjoniga väljasõiduistungil. Seal nähtu on hea võimalus võrrelda kormoranide ja kalavarude olukorda nii Eestis kui Itaalias. Paljuski on meie probleemid sarnased.
Kormoranide vastu võitlemisel on nii palju pooldajaid kui ka vastaseid. Kormoranide arvukust tuleks tõhusalt piirata ennekõike kalurite, kalakasvatajate ning kalateadlaste arvates. Linnuteadlased ja -kaitsjad leiavad aga, et angerjavareste leviku piiramine peaks jääma emakese looduse kätesse.

Kormoranid pistsid Eestis nahka 4000 tonni kalu
Siiski, lindude arvukus on viimastel aastatel massiliselt tõusnud. Angerjavareseid võrreldakse nende tekitatud kahju poolest juba Sosnovski karuputkega. Kuid karuputke tõi Eestisse inimene, kormoranid aga on siia ise tee leidnud. Väidetakse isegi, et Eesti aladel pesitses see lind juba iidsetel aegadel. Taas leidis kormoran tee Eestisse 1970ndatel. Viimastel aastatel on kormoranide arvukus suurenenud aastas ligi 5000 isendi võrra. Praegu on kormorane Eestis ligi 56 000.
Et lind sööb päevas keskmiselt 400 grammi kala, siis on teadlased välja arvutanud, et aastas pistavad kormoranid kinni ligikaudu 2900 tonni kala.
Tegemist pole vaid Soome lahe, Liivi lahe, Väinamere jm rannikuala probleemiga. Kormoranid on end mugavalt sisse seadnud ka Võrtsjärve Tondisaarel, kus nad nüüd ohtralt paljunevad ning teisi liike - nii linde kui taimi - välja tõrjuvad. Pole võimatu, et sealt võivad kormoranid edasi levida Peipsile, Pühajärvele, Tamulale jt siseveekogudele.
Näiteks Võrtsjärve Tondisaarel on kokku loendatud 600 isendit. Nende saagiks on läinud hinnanguliselt 2400 kilo Võrtsjärve kalu. Suure tõenäosusega ka kaluritele kalliks maksma läinud angerjaid ja klaasangerjaid, mis kormorande üks lemmikroogi on. Kajastub see ju ka nende nimes - nii mõnelgi pool kutsutakse neid linde angerjavaresteks.
Mõningatel hinnangutel on kormoranide väljapüük kogupüügist koguni 90-95%, kaluritel siis vastavalt 5-10%.
Eelmisel aastal pistsid linnud Eesti vetes nahka kokku väidetavalt 4000 tonni kalu.
Selge on igal juhul see, et kormoranid söövad kalu rohkem kui kalurid välja püüavad. Kalurid ei tohi püüda alamõõdulisi kalu, kormoranid seadustest ei hooli ning maiustavad igat mõõtu kaladega. Lisaks lõhuvad nad püüniseid ning võtavad matti ka kalurite saagist. Taanis on kormoranide tekitatud kahju keskkonnasäästlikumat püünisepüüki juba mõttetuks muutmas. Ka on kormoranid suur oht kalakasvatajatele - nendele lindudele pole mingi probleem tühjaks süüa terved kalakasvandused.

Kahjustavad ka taimestikku
Teine suur probleem on kormoranide kahju taimestikule - nende väljaheited on sedavõrd ulatuslikud ja kahjulikud, et võivad pesitsusalal välja suretada kogu taimestiku.
Teisalt väidavad eksperdid, et kalasaakide vähenemine sai alguse juba enne kormoranide tulekut.
Õnneks on Eestis kanda kinnitanud ning kenasti paljunenud kormoranide looduslik vaenlane - merikotkas, kes on Matsalus juba ohtralt hävitamas kormoranide poegi. Merikotkaid on siinmail hinnanguliselt 180 paari ning igal aastal tuleb neid kümnendiku võrra juurde.
Eestis on juba pikka aega kalevi all seisnud kormoranide ohjamise ja kaitsekorralduse arengukava. Aeg-ajalt on see taas lauale tõstetud, et siis taas see tagasi sahtlisse susata. Ja nii alates 2001. aastast!
Minu poole pöördunud kalurid ja kalateadlased pole siiski kaotanud lootust, et toega Euroopast õnnestub aregukavale kinnitus saada.
Koos teiste Euroopa Parlamendi liikmetega Braghetto ja Gklavakisega saadame peagi nõudlikus toonis kurja kirja Euroopa Komisjoni kalandusvolinik Borgile ning keskkonnavolinik Dimasele, et saada vastus küsimusele, milliste konkreetsete meetmetega kavatseb Euroopa Komisjon piirata kormoranide levikut Euroopas.