Katrin Saks: Parandagem koolikliimat!
Miks kool nii paljudele ei meeldi.
Miks lähevad õhinal kooli vaid esimese klassi õpilased? Kuigi õpitulemuste poolest oleme maailmas esirinnas, on meie koolikliima üks viletsamaid.
Rahvusvahelise hariduse kvaliteedi uuringu PISA läbiviimise päeval sattusin ühte Põlvamaa kooli. See oli ärev aeg nii koolile kui ka kõigile hariduseluga seotud inimestele, sest osalesime ju esimest korda. Vaid mõõdukatsumine teistega tõotas anda vastuse aastaid kestnud vaidlustele meie hariduse taseme üle. Sedapuhku pabistasid eelkõige õpetajad.
Meie rõõmuta kool
Eelmise aasta lõpul avalikustatud tulemused rõõmustasid aga kindlasti kõiki. Nii mõnigi kolleeg Euroopa Parlamendist on meie saavutusi tähele pannud ja kadedalt tõdenud, et jälle tegite meile ära. Hea haridus on väikese rahva suur kapital. Loodetavasti muutuvad nüüd tasakaalukamaks ka igikestvad haridusteemalised diskussioonid ning edaspidi tuleb vähem utopistlikke reformiideid.
Aga õnneks polnud tulemus nii hea, et enam paremini ei saaks. PISA uuring tõi välja sellegi, et meil on suhteliselt vähem väga heade saavutustega õpilasi. Meie Pisa torn oli keskmiste poole kaldu. Küllap andekaidki jätkuks, kui aga kõik anded Tahkurannast tuhamägedeni tuge leiaksid.
Huvitav on võrrelda PISA tulemusi teiste rahvusvaheliste uuringutega.
Nii annab UNICEFi 2007. aasta raport ülevaate laste heaolust mitmes valdkonnas. PISA tulemuste taustal äratab tähelepanu fakt, et 33 arenenud riigi võrdluses on õpilaste rahuolu kooliga suurem pigem seal, kus õpitulemused viletsamad.
Paradoksaalne, aga Soome lahe kaldal ollakse millegipärast kõige vähem kooliga rahul. Vaid 8%-le 11-, 13- ja 15aastastest soomlastest meeldib kool väga, samal ajal kui riikide keskmine näitaja on pea kolm korda kõrgem. Eestlased sekundeerivad põhjanaabritele oma 11%ga. Niisiis – mida paremad õpitulemused, seda viletsamalt õpilased ennast koolis tunnevad.
Aga kas koolis peab meeldima? Hiljaaegu tuli mul oma kooli saabuva aastapäeva puhul meenutada eredamaid hetki kooliajast. Tunnistan ausalt, õppimisega need küll seotud ei olnud. Pigem omavaheliste suhete ja mitmesuguste üritustega.
Üks võimalik põhjus, miks kool Eestis nii paljudele ei meeldi, ongi koolikeskkond.
Kiusamise tähe all
Koolikiusamisest on viimasel ajal palju juttu olnud. Eestis ongi see probleem suurem kui mitmel pool mujal. UNICEFi andmetel oli psüühilist vägivalda kogenud viimase 12 kuu jooksul keskmiselt 38% küsitletud teismelistest. Eestis ligi pooled õpilastest ( 48%).
Soomes oli pilt palju parem, vaid neljandik 11-,13- ja 15aastastest väitis end kogenud olevat psüühilist vägivalda. Füüsilist vägivalda on Eesti koolides psüühilisest mõnevõrra vähem (44% oli kogenud viimase 12 kuu jooksul). Põhjanaabrite näitaja seevastu on tervelt kaks korda parem. Ja kuigi soomlaste näitel ei pruugi see kooli meeldima panna, tuleks koolikeskkonnale senisest hoopis enam tähelepanu pöörata.
Sellest räägib ka äsja avaldatud Tallinna Ülikooli teadlaste kogumik “Eesti kool 21. sajandi algul: kool kui arengukeskkond ja õpilaste toimetulek”. Kiusamise kõrval pööratakse selles tähelepanu koolikliimale laiemalt. Autorid tõdevad, et see on üks keskseid tegureid, mis seotud õpilaste toimetulekuga, samuti kooli poolt omaks võetud väärtussüsteem.
Samal ajal kui kaks kolmandikku õpilastest tunnistas, et on viimase kuue kuu jooksul kedagi kiusanud või narrinud, möönas enda suhtes verbaalse vägivalla tarvitamist vaid viiendik. Kas pole see mitte kartus näida nõrgana? Kiusamine aga soov rõhutada oma tugevust ja üleolekut? Ühiskonnas, kus on nii suur tugevate ning edukate kultus, on loomulik laste soov oma nõrkust varjata.
Teadlaste töö annab veel ühe väga huvitava tulemuse. Nimelt purustavad nad müüdi, et koolikiusamine on suurte linnakoolide probleem. Üllatuslikult selgus, et seda on vähem Tallinnas ja enam just väiksemates maakoolides. Üks võimalik seletus on suurem sotsiaalne ebavõrdsus maal.
Ameerika kirjanik William Burroughs on öelnud, et “kurjus on alati suure vaesuse nägu”. Aga kindlasti on oma roll ka nendel väärtustel, mida kool kannab ja üldisemal koolikliimal. Seda viimast saaks aga kergemini mõjutada kui näiteks võidelda üleilmse kliimasoojenemisega.
Miks lähevad õhinal kooli vaid esimese klassi õpilased? Kuigi õpitulemuste poolest oleme maailmas esirinnas, on meie koolikliima üks viletsamaid.
Rahvusvahelise hariduse kvaliteedi uuringu PISA läbiviimise päeval sattusin ühte Põlvamaa kooli. See oli ärev aeg nii koolile kui ka kõigile hariduseluga seotud inimestele, sest osalesime ju esimest korda. Vaid mõõdukatsumine teistega tõotas anda vastuse aastaid kestnud vaidlustele meie hariduse taseme üle. Sedapuhku pabistasid eelkõige õpetajad.
Meie rõõmuta kool
Eelmise aasta lõpul avalikustatud tulemused rõõmustasid aga kindlasti kõiki. Nii mõnigi kolleeg Euroopa Parlamendist on meie saavutusi tähele pannud ja kadedalt tõdenud, et jälle tegite meile ära. Hea haridus on väikese rahva suur kapital. Loodetavasti muutuvad nüüd tasakaalukamaks ka igikestvad haridusteemalised diskussioonid ning edaspidi tuleb vähem utopistlikke reformiideid.
Aga õnneks polnud tulemus nii hea, et enam paremini ei saaks. PISA uuring tõi välja sellegi, et meil on suhteliselt vähem väga heade saavutustega õpilasi. Meie Pisa torn oli keskmiste poole kaldu. Küllap andekaidki jätkuks, kui aga kõik anded Tahkurannast tuhamägedeni tuge leiaksid.
Huvitav on võrrelda PISA tulemusi teiste rahvusvaheliste uuringutega.
Nii annab UNICEFi 2007. aasta raport ülevaate laste heaolust mitmes valdkonnas. PISA tulemuste taustal äratab tähelepanu fakt, et 33 arenenud riigi võrdluses on õpilaste rahuolu kooliga suurem pigem seal, kus õpitulemused viletsamad.
Paradoksaalne, aga Soome lahe kaldal ollakse millegipärast kõige vähem kooliga rahul. Vaid 8%-le 11-, 13- ja 15aastastest soomlastest meeldib kool väga, samal ajal kui riikide keskmine näitaja on pea kolm korda kõrgem. Eestlased sekundeerivad põhjanaabritele oma 11%ga. Niisiis – mida paremad õpitulemused, seda viletsamalt õpilased ennast koolis tunnevad.
Aga kas koolis peab meeldima? Hiljaaegu tuli mul oma kooli saabuva aastapäeva puhul meenutada eredamaid hetki kooliajast. Tunnistan ausalt, õppimisega need küll seotud ei olnud. Pigem omavaheliste suhete ja mitmesuguste üritustega.
Üks võimalik põhjus, miks kool Eestis nii paljudele ei meeldi, ongi koolikeskkond.
Kiusamise tähe all
Koolikiusamisest on viimasel ajal palju juttu olnud. Eestis ongi see probleem suurem kui mitmel pool mujal. UNICEFi andmetel oli psüühilist vägivalda kogenud viimase 12 kuu jooksul keskmiselt 38% küsitletud teismelistest. Eestis ligi pooled õpilastest ( 48%).
Soomes oli pilt palju parem, vaid neljandik 11-,13- ja 15aastastest väitis end kogenud olevat psüühilist vägivalda. Füüsilist vägivalda on Eesti koolides psüühilisest mõnevõrra vähem (44% oli kogenud viimase 12 kuu jooksul). Põhjanaabrite näitaja seevastu on tervelt kaks korda parem. Ja kuigi soomlaste näitel ei pruugi see kooli meeldima panna, tuleks koolikeskkonnale senisest hoopis enam tähelepanu pöörata.
Sellest räägib ka äsja avaldatud Tallinna Ülikooli teadlaste kogumik “Eesti kool 21. sajandi algul: kool kui arengukeskkond ja õpilaste toimetulek”. Kiusamise kõrval pööratakse selles tähelepanu koolikliimale laiemalt. Autorid tõdevad, et see on üks keskseid tegureid, mis seotud õpilaste toimetulekuga, samuti kooli poolt omaks võetud väärtussüsteem.
Samal ajal kui kaks kolmandikku õpilastest tunnistas, et on viimase kuue kuu jooksul kedagi kiusanud või narrinud, möönas enda suhtes verbaalse vägivalla tarvitamist vaid viiendik. Kas pole see mitte kartus näida nõrgana? Kiusamine aga soov rõhutada oma tugevust ja üleolekut? Ühiskonnas, kus on nii suur tugevate ning edukate kultus, on loomulik laste soov oma nõrkust varjata.
Teadlaste töö annab veel ühe väga huvitava tulemuse. Nimelt purustavad nad müüdi, et koolikiusamine on suurte linnakoolide probleem. Üllatuslikult selgus, et seda on vähem Tallinnas ja enam just väiksemates maakoolides. Üks võimalik seletus on suurem sotsiaalne ebavõrdsus maal.
Ameerika kirjanik William Burroughs on öelnud, et “kurjus on alati suure vaesuse nägu”. Aga kindlasti on oma roll ka nendel väärtustel, mida kool kannab ja üldisemal koolikliimal. Seda viimast saaks aga kergemini mõjutada kui näiteks võidelda üleilmse kliimasoojenemisega.
posted by Sotsiaaldemokraatlik Erakond at 2/14/2008
0 Comments:
Post a Comment
<< Home