Marianne Mikko: Pakistan ei peaks ootama demokraatia hinnaalandust

Lääne huvides on, et Pakistan oleks vaba veristest sisekonfliktidest. Nende jätkudes võime ilma jääda oma olulisimast liitlasest terrorismivastases võitluses.
Veriseid rünnakuid korraldavad islamiradikaalid ei naudi Pakistani valijate poolehoidu. Nende toetus põhineb tehingutel kohalike hõimujuhtidega. Mida killustatum riik, seda suurem on äärmuslaste kogumõju.
USA on seni püüdnud vaid tippudega suheldes korraldada sujuvat üleminekut demokraatiale. Washingtoni retsepti järgi saaks vabade ja ausate valimiste asemel üks klikk lihtsalt Onu Sami õnnistuse ja peotäie dollareid. Nähtavasti ei ole ameeriklaste luureteenistus ja diplomaatiline korpus suutnud oma mõtteviisi tänapäevastada. Ei ole osatud teha järeldusi Saddam Husseini ja Osama bin Ladeni juhtumitest ega ka Ladina-Ameerika huntameeste hirmutegudest, mis pandi toime CIA vaikival nõusolekul.
Erukindralist presidendi Pervez Musharrafi sõjaväelastest vasallid riigi äärealadel on võimu nimel läinud kokkulepetele islamiradikaalidega, räägitakse koguni jänkidollarite sattumisest nende inimeste kätte, kellest bin Ladenini on vaid samm ehk kaks. Euroopa Parlamendis esinedes eitas Musharraf seda küll kategooriliselt. Et aga tema vastused ka teistele põhimõttelistele küsimustele ei jätnud siirast muljet, jäi ka see kahtlus endiselt õhku hõljuma.
Pakistan on vaene riik. Tal ei ole lootust saada isegi oma naabri Indiaga võrreldavale järjele, kuni jõukuse loomise asemel jagatakse vaesust. Kuni klannid ja suguharud tegelevad ainult suurema tüki haaramisega, ei teki rikkust.

Armeegi pole puhas
Klannimajandus ning sellega kaasnev korruptsioon on Pakistani arengu põhilised takistajad. Armee, mis on riiki juhtinud rohkem kui poole iseseisvus-ajast, esitleb end meelsasti ainsa korruptsioonivaba jõuna. Tegelikkus neid väiteid ei kinnita. Väga palju majanduskaugeid erukindraleid istub soojadel kohtadel riigifirmade nõukogudes. Väga palju kohalikke väejuhte ostab näilise rahu oma teenistuspostil äärmuslaste käest kolme veretilga eest.
Euroopa ülesanne ongi aidata seda olukorda muuta. Valimisvaatlejatena ei sekku me ühegi partei poolel, vaid seisame demokraatia eest. Ühtne ja demokraatlik Pakistan on Euroopa ja kogu maailma julgeolekule ülima tähtsusega. Ja tuumariigi staatus ei tähenda õigust oodata hinnaalandust demokraatiale, pigem vastupidi.
Muidugi ei unistagi ma sellest, et demokraatia Pakistanis üleöö õide puhkeks. Traditsioone ei pea fetišeerima, ammugi mitte põlistama, kuid nendega peab arvestama. Euroopa retsept stabiilsuse saavutamiseks on vabad, demokraatlikud ja läbipaistvad valimised.

Tasakaalustatud vaatlusmissioon
•• Europarlamendi missioon Pakistani valimistele on märk sellest, et EL rakendab Pakistanis oma kogemust ja tulevikuvisiooni senisest aktiivsemalt. Seitse saadikut ja neli ametnikku ei näi arvuliselt väga muljet avaldavana. Kuid oma tasakaalustatuselt ja esinduslikkuselt on tegemist suisa eeskujuliku grupiga.
•• Läbipaistmatutel alustel koostatud missioon ei saaks esindada euroopalikke väärtusi. Seetõttu on meie seas inimesi nii Vahemere äärest, Kesk-Euroopast kui ka Põhja- ja Baltimaadest. Seitsmest kolm on naised.
•• Andes hinnangut valimistele, ei kavatse me teha mingeid hinnaalandusi. Meil ei ole kavas kirjutada rikkumisi kohaliku kultuuri eripärade arvele. Meie hinnang tuleb euroopalikest väärtustest lähtuv.